1. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui võrrelda  seisu 2009. aastal tänase hetkega, on korteriomandi tehingute kasv olnud kõige kiirem Vilniuses, 117%. Ei ole liialdus märkida, et Vilniuses on kinnisvarabuum praegu hoogu kogumas, sealsed hinnad kosuvad kõikides kortermajades -  nii uusarendustes kui ka järelturukorteritel.

Keskmised korterite hinnad näitavad, et Tallinn on buumiajale üsna lähedal, 1600 eurot ruutmeeter on vaid 8% vähem kui see oli buumiaja tipul 2007. aastal. Kui Vilniuses oli näitaja tippajal ligi 2000 ja praegu on 1400 alla, siis kõige õnnetumas olukorras on Riia, kus buumiaegse 2400 euro asemel on veel praegugi ruutmeetri hind vaid pisut enam kui tuhat eurot.

Läti pealinna Riia olukord on seega buumist (veel) kaugel. Riia kukkumine kriisiaastate oli valusam ja taastumine on toimunud aeglaselt. Seda iseloomustavad mitmed näitajad, näiteks Riia aastane korteritehingute üldarv, mis on Tallinnaga umbes võrdne näitaja 700 – 800 ning mis arvestades Riia oluliselt suuremat elanik arvu on tagasihoidlik number.

Riia tsükkel kuus aastat maas

Mis on Riia kinnisvaraturu raske kosumise peamised põhjused seni olnud? Esiteks, Lätis on Balti riikidest kalleim intress, keskmine laenprotsent on seal viimase kahe aasta jooksul 2,5 – 3,0. Lisaks intressidele on pangad on teinud eraisikutele laenamise seal üsna raskeks, kehtestades näiteks kõrged omafinantseeringu piirangud. Samuti on pankade tütarfirmades Lätis kriisi ajal ja peale seda ostetud  Eestist ja Leedust oluliselt enam kokku stressivara, mis nüüd on vastavalt pankade finantsplaanidele tarvis maha müüa  ning protsess kokkuvõttes tekitab olulise pakkumise ning on omakorda hinda madalamaks löönud.

Kui  sellele kõigele lisada veel asjaolu, et rasked suhted Venemaaga on Riia kinnisvaratutult praktiliselt kaotanud idanaabrid, ei ole ime, et sealse üsna väikese tehingute arvu juures on iseloomulik veel see, et need  toimuvad  valdavalt väikeste  ja odavate korteritega.

Kõik eelnev ei tähenda aga et Riiast peaks kinnisvaraarendaja ja –investor eemale hoidma. Vastupidi, just täna on õige aeg minna ja Riiga investeerida. Kui olen viimased kaks aastat rääkinud, et Riiga ärge investeerige, siis nüüd võib öelda, et Riia turg on nagu Tallinn oli 2010. aastal edasi ootab aga tõus ning nüüd on sinna õige aeg siseneda. Seda seni väga ei usuta ja kardetakse, aga kõik märgid näitavad et  just nii see läheb.

Pikemalt loe Tarmo Kase analüüsi Baltikumi elukondlikust kinnisvaraturust 13. juunil ilmuvast Kinnisvara kuukirjast.

Autor: Tarmo Kase, Ober-Haus Kinnisvara juhatuse esimees