1. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meedias on üksjagu furoori põhjustanud riiklikult toetatud üürimajade algatus, mida sõnakamad on nimetanud isegi „kõige lollimaks ideeks“. Spetsialistide ringkonnas juba pikalt teada plaani on arutatud nii poliitikute, kohalike omavalitsuste kui ka kinnisvarafirmade ringkondades. Nii soovingi kohe parandada kaks olulist viga senises diskussioonis. Esiteks ei kavanda riik omale üürimajade ehitamist, vaid hoopis meetmeid üürimajade ehitamise toetamiseks. Üürimaju nähakse avaliku- ja erasektori koostööprojektidena, mille õnnestumise raskus lasub kohalikul omavalitsusel. Teiseks oluliseks puuduseks on seni olnud äärmustega argumenteerimine. On jäänud mulje, et kõnealune idee on kas must või valge, kuigi reaalsus on hoopis värvilisem.

Suurem pilt näitab ühte suunda

Vaatame laiemat kontekti. Erasektor on juba aastaid otsinud võimalust tekitada investeerimisfondidele huvipakkuvas mahus rahavoogu elukondlikust üürikinnisvarast. Raha on, aga õigusruumist tulenevate piirangute tõttu lihtsalt ei ole mõistlik sellesse valdkonda investeerida ja nii jätkubki üüriäri kommertskinnisvara sektoris. Paralleelselt nendivad kõik spetsialistid, et olemasolev elamufond vananeb ja uuenemine ei toimu piisavalt kiires tempos.

Uue energiamajanduse arengukava ettevalmistamise käigus jõudis riik veendumusele, et olemasoleva vananeva elamufondi väljavahetamiseks puudub ressurss ning seetõttu suunatakse vahendid eelkõige renoveerimisse hoonete eluea pikendamiseks. Ent sedagi oleks vaja teha kaks korda suuremas mahus. Ja mis maksumaksja jaoks peamine -  renoveerimistoetusteks makstavad summad saab riik tegelikult ehitustegevusega kaasneva maksutuluna sisuliselt kohe tagasi. Ehitusettevõtete Liit korraldas 2014.a. aprillis laiapõhjalise konverentsi üürimajade kui uue potentsiaalse turu analüüsimiseks. Juristide, majandusteadlaste, sotsioloogid jt spetsialistide järeldused olid ühesed – ükskõik kust nurgast vaatad on üürituru elavdamine on igati mõistlik.

Võta pidurid maha enne kui gaasi annad

Mida tegelikult taotleb riiklikult toetatud üürimajade idee? Esiteks tööjõu vaba liikumise tagamiseks vajaliku elamufondi kättesaadavust. Teiseks üha vananeva elamufondi kaasajastamise toetamist. Mõlemad eesmärgid on ju positiivsed ning seega on mõistlik kriitika suunata mitte idee enda vaid selle teostuse vastu.

Pikemalt saab Ingvar Allekandi analüüsi lugeda 13. juunil ilmuvast Äripäeva kuukirjast Kinnisvara.

Autor: Ingvar Allekand Domus Kinnisvara juhatuse liige Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige