Autor: kinnisvarauudised.ee • 17. august 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Martin Vahter: turg on tasakaalupunktis

Statistika kohaselt on aastate jooksul linnaosadest kõige vähem, 29 protsenti muutunud hinnad Pirital.
Foto: Andres Haabu
Tallinna korterite hinnad on majandussurutise põhjast ehk 2009. aasta keskpaigast tõusnud 2016. aasta suveks kaks korda kõrgemale tasemele, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat. Samas ei tähenda see buumi, praeguseks on kinnisvarasektoris jõutud tasakaalupunkti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on hinnad kahekordistunud nominaalselt ehk numbriliselt ning statistika ei arvesta inflatsiooni. “Reaalhindades on kahekordsest hinnatõusust ehk 2007. aasta buumi tipu tasemest ikkagi puudu,” ütles Vahter.

“Vale on mõelda, et 2009. aasta hinnad olid normaalsed ja praegu on turg ülehinnatud. Tollased hinnad olid palju madalamad kui reaalne ehitushind, müüdi odavalt, sest niiöelda ladu oli kaupa täis ja raha oli vaja,” rääkis Vahter ja lisas, et peale kahjumlike objektide müügi hakkas turg jälle normaalselt toimima ning lõpphind moodustub praegu krundi ja ehituse maksumusest ning mõõdukast kasumist.

Martin Vahteri sõnul on kinnisvarahinnad jõudnud tänasele tasemele mitme teguri koosmõjul. “Peale masu tekkis kummipalli efekt, mis tähendab, et hinnad puudutasid põhja ära ja põrkasid emotsionaalsetel põhjustel üles. Kuna uusi arendusi ei julgetud või ei saadud puuduva raha pärast teha, tekkis uute pindade defitsiit, mida võimendasid ülimadalad intressid. Ka inimestel on jälle tekkinud julgus ja kindlus kodu vahetada või soetada, mis kasvatab nõudlust."

“Praeguseks on kinnisvarasektoris jõutud tasakaalupunkti. Pakkumine ja nõudlus on balansis, arendajad ehitavad parajalt niipalju juurde kui on nõudlust. Hinda tõsta ei saa, sest konkurendid teeksid sel juhul odavamalt.”

Martin Vahteri sõnul praegu otsest buumiohtu pole, sest pangad kinnisvaraarendust ei pidurda, aga hoogu juurde ka ei anna. “Pank ei anna arendusele raha kui osa eelmüüki pole tehtud. Suured arendusfirmad saavad raha pigem Soome ja Rootsi kaudu ning oma vahendite eest teevad vaid üksikud arendajad. Kuna pangad on konservatiivsed, siis on vaakumi täitmiseks tekkinud uued ühisrahastuse mudelid, millega küsitakse arendusraha väikeste osade kaupa tavainimestelt."

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474