Buumiaegsed hinnad on paljude jaoks veel unistus

Veronika Valtenberg
Korteri ostu vahendav Domus Kinnisvara maakler Veronika Valtenberg

Kuigi üheksa aasta taguse buumiaja korterite hinnad on korraliku madallennuga jõudnud pea samale tasemele tagasi, siis minu kõrgelt hinnatud kinnisvara on osutunud õhulossiks, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Virge Haavasalu.

On 2007. aasta ilus suvi. Kõik lokkab. Ka kinnisvaraäri. Ohtralt kerkib juurde uusi elumaju, eriti Tallinnas. Üha rohkem räägitakse ohumärkidest ja kinnisvaramullist ning hinnad on võtnud juba väikse suuna allapoole.

Tallinna kesklinna hinnatud Kassisaba asumis oli 2007. aasta juulis müügis vaid üksikuid kortereid, samas kui kogu linnas vahetas sel ajal omanikku 700 korterit. Pangad andsid eluasemelaene ülimadalate intressimääradega, kuigi 6 kuu Euribor küündis 5 protsendipunktini. Siiski oli lootus, et see nii ei jää, et ka Euribor hakkab ühel hetkel langema.

Eesti juhtiv pank hindas Kassisabas asuva 4toalise korteri veidi üle 185 000 euro (2,9 mln krooni) peale ja oli selle soetamiseks valmis ka laenu andma. See tundus toona väga suur summa, kuid tunnustatud pank oli sellise väärtuse varale andnud. Lõplikuks ostuhinnaks jäi pärast väikest kauplemist omanikuga siiski 179 000 eurot (2,8 mln krooni).

Kuna korter on meile jäänud aastatega pere juurdekasvu tõttu kitsaks, siis soovisime nüüd soetada veidi suurema. Panimegi tänavu mais korteri kunagise ostuhinnaga ehk 179 000 euroga müüki. Imelik oleks olnud ka väiksema hinnaga panna, kuigi maakler hoiatas, et hind on tänast turuseisu arvestades liiga kõrge. Sellise hinnaga oligi korteri vastu huvi null.

Samal ajal vaatasime, mida turul pakutakse. Kui keegi oleks 179 000 euroga meie korteri ära ostnud, olnuks kesklinna piirkonnas sellise summaga ikkagi raske leida samas seisukorras, ent veidi suuremat korterit. Nendele, mida vaatamas käisime, tulnuks siiski raha juurde maksta. Päris uute elamispindade puhul oleksime pidanud vähemalt 50 000 eurot juurde maksma. Aga ostjat ei tulnud.

Vara väärtus langenud 16%

Kuna oli null huvi, siis lasime mõne aja pärast hinna alla. Huvi tekkis praeguse hinna, 164 000 euro juures, kus üks ostuhuviline oli siiski nõus vaid 145 000 euroga käed lööma. Meie mitte. Teine ja viimane ostuhuviline ei jõudnud vaatamisest kaugemale. 

Kuna ostuhuvilisi polnud, tekkis soov lasta korter hinnata, et teada saada, mis selle väärtus siis on. Korter ei ole neljatoalise kohta suur – 74 m/2. Asub 14 korteriga kivimajas, mis valmis 1994. aastal. Esimesel korrusel. Maja hoitakse pidevalt korras, millest räägivad remondid - välisilme parandusest kuni kõikvõimalike torude ja süsteemide väljavahetuseni. Ka korteris on tehtud suuremaid ja väiksemaid remonte.

Ühesõnaga, oleme seisnud selle eest, et kinnisvara väärtus ei langeks. Aga võta näpust. Tänavu juulis määras kutseline hindaja korteri 155 000 euro peale, mis tähendab, et üheksa aastaga on meie kinnisvara väärtus langenud tervelt 30 000 euro võrra. Samal ajal, kui maa-ameti korterite hinnastatistika näitab 2007. aasta juuliga pea sama hinda tänavuse juuliga, on meie korteri hind on 16% madalam!

Põhjalikum ülevaade korterihindade dünaamikast Tallinnas Äripäeva ajakirjaniku kinnisvara näitel on loetav ajalehe vahendusel.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised