13 sammu uue üürikoduni – lihtsad nipid, aga mõned küsitavused

Oma silm on kuningas. Tundub ehk banaalne, aga igaks juhuks kordame üle: enne lepingu sõlmimist käi kindlasti korterit vaatamas. Kui oled teisest linnast ja ise minna ei saa, siis palu mõne sõbra või tuttava abi. Kui ka seda ei saa, siis uuri ehk on võimalik omanikul või maakleril teha korteris olles videokõne.Löö summad kokku. Sinu jaoks on ju oluline igakuine kogukulu, mitte ühe või teise üksiku makse suurus. Kui suured on igakuised kommunaalkulud, kas lisandub parkimiskulu, millised kulud on üürniku katta, kes pakub selles majas internetiühendust jne. Kindlasti tasub küsida eelmiste perioodide arveid.Mööbel ja sisustus. Üürilepingus tasub üles lugeda kõik mööbel, mis jääb üüritavasse korterisse. Kui mingitel asjadel on märgatavad defektid, on mõistlik need üheskoos üles pildistada.Hinda heakorda. Kindlasti tuleks edasiste ebameeldivuste vältimiseks fikseerida üüripinna füüsiline seisukord: märgid veekahjustusest, hallitusest, praod ja augud lagedes ja seintes jmt. Vaata, kas korteris olevad seadmed töötavad. Pole sugugi imelik, et tulevane üürnik lülitab sisse pliidi, avab ja sulgeb aknaid ja uksi, piilub külmkappi või testib kraanist tulevat veesurvet.Kes maksab parandustööd? Ikka võib juhtuda, et kraan hakkab lekkima või pesumasin keeldub koostööst. Leppige kokku, kelle kanda ja mis ulatuses sellised parandustööd on. Uuri ka, kas korteril on kindlustus, mis kaitseks ka sinu kodust vara. Kindlustuse võib teha ka üürnik, et kaitsta ka oma kaasa võetud vara (sülearvutid, mobiil, jalgratas jmt.)Pisiremont. Eriti just pikema üüriperioodi puhul tasub ka kokku leppida muudatused ja omaalgatuslikud remondid. Näiteks kui sul on soov piltide riputamiseks seina auke teha, mõnes toas sein üle värvida või lillemustriga tapeet hobusepiltidega asendada.Koduloomad. Sinule on sinu madu või koer kõige armsam pereliige. Korteri omanik ei pruugi seda samas sugugi nii kõrgelt hinnata. Arusaamatuste vältimiseks taas see universaalne soovitus: rääkige asjad selgeks.Maja reeglid. Ükskõik, kas see on siis korteriühistu poolt kehtestatud reeglistik või naabritel omavahel vaikimisi kokku lepitud tava – mingid reeglid enamasti kehtivad. Neid tasub teada ja nendega tuleb arvestada. Nii saab paljusid probleeme ennetada ja see on märksa meeldivam, kui tagajärgede klaarimine.Panipaik ja parkimiskoht. On väga erinevaid võimalusi, kuidas nii panipaigad kui parkimiskohad elanike vahel on jagatud.Müügis olev korter. Harvad pole ka juhud, kus omanik soovib küll võtta üürniku, aga seda vaid seniks kuni leiab ostja. Küsi see kindlasti üle ning arutage, kas lepingu lõpetamisest ette teatamise tähtaeg on mõlemale poolele vastuvõetav.Kaasomand. Inimeste varalised suhted on tihtipeale keerulised ning seetõttu tasub üle küsida, kas korter on kaasomandis ning kas teine osapool on üürile andmisele nõusoleku andnud.Raha, raha, raha. Täpsustage kõik maksetega seonduv:  lepingutasud, ettemaksud, maakleritasud, makse kuupäevad, kas makstakse ülekandega või sularahas jne. Lisaks tuleks märkida kindlasti üles elektri-, vee- ja gaasinäidud. Sularaha maksete korral tasub fikseerida maksete kuupäevad. Neid kõiki tuleb hilisemate segaduste vältimiseks kinnitada poolte allkirjadega.Leping. Pole vist vaja enam korrata, et kuigi seaduse mõttes on ka suuline leping leping, tasub see igal juhul kirjalikult sõlmida? Üürilepingu näidise saad alla laadida aadressil www.kv.ee/lepingud . Soovitame allkirjastada leping digiallkirjaga. Kui leping allkirjastatakse paberkandjatel, siis tehke lepingust koopia ning säilitada see kas vanemate või heade sõprade juures. Üürilepingu on piisav alus ka oma üürikodu elukohana rahvastikuregistrisse kandmiseks, omaniku nõusolekut täiendavalt vaja ei ole. Aga taas – mõistik on ka teda sellest teavitada.