Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: eluasemelaene on Eestis 168 300
Tehinguterikas elamispindade turg, mida kannustab aktiivne uusarendus, kergitavad eluasemelaenu võtnute arvu. Eesti panga andmetel oli 2016. aasta teise kvartali lõpu seisuga Eestis väljastatud 168 300 eluasemelaenu.
Tehinguterikas elamispindade turg, mida kannustab aktiivne uusarendus, kergitavad eluasemelaenu võtnute arvu.
Foto: Andras Kralla
Eluasemelaenude arv on aastataguse ajaga võrreldes kerkinud 2%. Viimased kaks aastat on laenude arvu aastane kasv olnud üsna samas tempos jäädes 1,9 ja 2,1% vahele.
Laenude arvu kõrval kasvad laenude keskmine jääk. See oli 2016 teises kvartalis 38 300 eurot ehk aastatagusest tasemest 2,4% kõrgemal.
Laenude käive küll kasvab ja eluasemelaenude kogujääk kerkib, kuid endiselt oleme allpool kinnisvarabuumist tingitud keskmise laenujäägi tippmargist. Keskmine eluasemelaenu jääk oli tipus 2008 kolmandas kvartalis, mil see oli 38 975 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.