Edukas hoonehaldaja: on maju, kus kaasaegsed lahendused ei toimi

Tehnosüsteemid
Heikki Lind ja meenub, et nemad on mõnel pool olnud ka valminud...

Äripäeva kinnisvarahaldajate ja -hooldajate järjekordse edetabeli parimad on aastaga müügikäivet kasvatanud enam kui poolteist korda. Edetabelis kõrgel kohal asuva CityHalduse juhatuse liige, ettevõtte haldus- ja hooldusjuht Heikki Lind rõhutab nii palgasurvest kui digitaliseerimisest tulenevaid väljakutseid.

Möödunud aastal ettevõtes saavutatud käibekasv on Linnu kinnitusel eelmistel aastatel tehtud planeeringute ja töö tulemus. 2014. aastal panustati oma töötajate töökeskkonna parandamisse läbi uue kontori ehitusse, et inimesed tuleksid paremini tööle ja püsiksid ka paremini tööl. “Samuti on oluline hea majanduslik olukord sektoris, Tallinnasse lisandus uusi korterelamuid, neile on vaja teenust, saime läbi konkursside töid juurde,” selgitab Lind ja märgib veel, et tulemust on andnud ka ettevõttes valitsev kindel ja range finantspoliitika.

Kuidas see konkreetsemalt avaldub? “Töötame täpselt niipaljude inimestega kui vaja. Kui objekte tuleb juurde, lisanduvad ka inimesed.” Lind märgib, et heakorratöödel on inimfaktoril suur osakaal ning CityHalduses ei lepita sellega, et kuna koristajaamet on prestiiži kohalt redeli alumisel pulgal, peaks see siis justkui vaikimisi vaid miinimumtasu tähendama. “Koristja palk peaks olema juba rohkem kui miinimum. Need inimesed tahavad ka elada ja samas, kui maksad rohkem, saad ka töötaja käest rohkem nõuda,” kinnitab Lind.

Probleemiks on sealjuures aga üsna visalt muutuv hinnatase, mille baasilt töötajate palgatõusu tekitada. “Meil on olnud lepinguid, kus on hind püsinud kümme aastat muutumatu,” märgib Lind. Ta on veendunud, et klientide veenmisest, et teatud hinnatõus on vajalik, ei ole lähiajal sektori ettevõtetel pääsu.

On maju, kus süsteemid ei toimi

Erinevaid tehnosüsteemide hooldusi tehakse Lindi sõnul kas kuupõhiselt või vajaduspõhiselt. Haldusettevõttele on mõistagi paremad pikaaegsed kuupõhised lepingud, mis tagavad stabiilsemale ettevõttele stabiilsema ja kindlama rahavoo.

Kõiksugu “targad majad”, nutiseadmetega reguleeritavad süsteemid – toimub see mõistlikul määral või on veidi ajastuhull? “See, et mingid asjad on olemas elektroonsel kujul, on normaalne. Meil on Eestis häid tarku maju, aga on ka maju, kus süsteemid ei toimi. Ei toimi näitude võtmine, ei toimi ühendus. Vahel võetakse hakatuseks head mõtted, aga lahendused on olnud toored. Need võimalikud probleemid saavad kaela ikkagi tarbijad, selles hoones elavad või töötavad inimesed,” vastab Lind ja meenub, et nemad on mõnel pool olnud ka valminud tehnosüsteemidele ekspertiisi tellimise juures. “Päris kohtulahendini minemist pole otseselt näinud, kuigi ekstreemsematel juhtudel on ka see võimalik.”

Tema sõnul pole Eesti kliendid ka veel laialdaselt valmis rohkem maksma, et haldussüsteeme digitaalsesse süsteemi liita.

Sel sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud eelmise aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli koostamisel on aluseks kuus majandusnäitajat: käive 2015, ärikasum 2015, käibe ja kasumi kasv 2015. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.

Edetabelid koostab Äripäeva infopank Infopank.ee, kõnealune haldus- ja hooldusfirmade edetabel on leitav Äripäeva vahendusel.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised