Valik üürileandmiseks remontivajava või remonditud korteri ostmise vahel sõltub eelkõige üüriinvestori isiklikest majanduslikest valikutest.
Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlike kuludega mõistlikul tasemel remonti?
Kui üürileandjal on see võimekus olemas, tasub mõelda remontivajava korteri ostmisele ja ostuprotsessis nõuda korteri müüjalt hinna langetamist.
Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud ja väljaüürimiseks sobilik korter.
Üürileandjale on projekt otstarbekas, kui ta maksab remontivajava korteri eest summa, millele remondikulu lisades on tegemist väiksema summaga, kui osta juba remonditud korter. Seejuures peab üüriinvestor silmas pidama, et üürikorteri remontimise projekti juhtimisele kulub aega ja aeg on teadupärast raha.
Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss ehk eelkõige raha olemas?
Kui lisaraha peab laenama, tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema ehk kallima intressimääraga.
Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või osale Kinnisvarakool OÜ koolitusel.