Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SEB: ehituse pidurdumist saadab vaibuv korterite hinnakasv
Koos elamuehituse kasvu pidurdumisega on hoogu oluliselt maha võtnud ka elukondliku kinnisvara hinnatõus, avaldas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Kui 2015. aasta alguses rühkis korterite keskmine ruutmeetrihind ülespoole kahekohalise kasvutempoga, siis 2016. aasta esimeses kvartalis suurenes keskmine ruutmeetrihind vaid protsendi ja teises kvartalis kahe võrra. Keskmiselt küsiti selle aasta teises kvartalis korteri ruutmeetri eest 1061 eurot. Hindade kasvutempo oli samal tasemel riigi keskmisega ka Tallinnas, kus üldine hinnatase on siiski poole kallim – ruutmeetri eest maksti 2016. aasta teises kvartalis 1579 eurot.
Kas praegune hinnatase on adekvaatne või mitte on üsnagi subjektiivne hinnang ja oleneb võrdlusbaasist või ajavahemikust, mida praeguse olukorraga kõrvutada.
Nii on korterite keskmine ruutmeetrihind tõusnud viimase viie aasta jooksul 55%, keskmine palk aga 37%. Võrreldes tänast seisu buumiaegse tipuga aastal 2007, maksab elamispind nüüd 12% vähem kui toona.
Asetades sama võrdluse sissetulekute konteksti, maksis keskmine ruutmeeter toona umbes 1,7 keskmist brutokuupalka, täna on palganumber aga suurem kui keskmine ruutmeetrihind. Kuigi majanduse tsüklilisus kipub tõendama vastupidist, on vähemalt hetkel raske näha ajendit, mis võiks keskmise palga ja eluasemehinna suhet märkimisväärselt paigast nihutada ja pigem võiks oodata turul teatavat stabiilsust.
Veel väärib tähelepanu, et võrreldes eelmise aastaga on langenud ehitustegevuse kui sellise hind. Vähenemine on olnud küll väike, jäädes ühe protsendi piirimaile. Ehitustegevuse hinda on kahandanud ehitusmasinate ja –materjalide hinnalangus, samas kui tööjõukulu on suurenenud.
Seotud lood
Ehitushinnaindeks hakkas kolmandas kvartalis materjalihindade toel taas tõusma. Võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga kujunes tõusuks 0,7%.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele