Haldusreform külvab nimedega segadust

haldusreform haapsalu
Kase 1 aadress on kasutusel nii Haapsalu linnas kui ka rõngakujulises Ridala...

Haldusreformi käigus ühinenud omavalitsus võib endale võtta nii linna kui ka valla nime, olenemata sellest, milline on omavalitsuse tegelik ulatus, teavitas Maa-amet. Nii võib linnade sisse tekkida veel linnu.

Samuti võivad tekkinud linnad ja vallad oma territooriumi piires moodustada nii linnaosasid kui ka osavaldasid. Seega on võimalik näiteks linna-linnade teke, sest kui liitunud omavalitsus otsustatakse määratleda linnana, siis sellise linna sisse võivad jääda nii alevid, alevikud, külad kui ka teised linnad.

Uute tekkivate linnaosade ja osavaldade kasutamine ametlikus aadressiandmete süsteemis (ADS) ehk ametlikes aadressides pole seaduses ette nähtud. Sellest tulenevalt muutuvad reformijärgsed aadressid teistsuguseks, need ei pruugi inimestele meeldida ja võivad tekitada segadust. Ilmselt on harjumatu hakata maapiirkonnas kasutama näiteks sellist aadressi: Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Praeguse Paide linna aadressid aga hakkavad välja nägema näiteks nii: Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1.

Loomulikult võib linnaosade ja osavaldade nimetust kasutada inimeste omavahelises suhtluses ja kirjavahetuses, kuid ametlikes aadressides (riigi registrites) jäävad need praegu kehtivate seaduste kohaselt kajastuma vaid Tallinna ja Kohtla-Järve puhul, teiste omavalitsuste puhul mitte.

Seega tuleb ühinenud omavalitsuste elanikel tähelepanelikult jälgida, missugune saab olema nende ametlik aadressikuju, sest sellest sõltub nii päästeteenistuse kiire kohale jõudmine kui ka asjaajamine ametiasutustes (nt Rahvastikuregister, Sotsiaalkindlustusamet), kus kasutatakse Maa-ameti hallatavat ametlikku aadressiandmete süsteemi.

Ka võivad aadressid muutuda sellepärast, et ühinemise käigus tuleb segaduste vältimiseks muuta ühte omavalitsusüksusse sattunud ühesuguste külade nimesid. Näiteks on Eestis kohanimeregistri andmetel 14 Vanamõisa küla; 12 Nõmme küla; 11 Rannaküla; 10 Metsaküla ja Mäeküla; 9 Liiva küla, Nurme küla, Mõisaküla ja Aruküla; 8 Tammiku küla; 7 Selja küla; 6 Allika küla, Pulli küla, Laheküla, Väljaküla, Ülejõe küla ja Võhma küla; 5 Puiatu küla ja Viira küla; 4 Kadaka, Kaasiku, Kallaste ja Järveküla jne. Kokku on Eestis üle 4660 asustusüksuse (vallasisesed linnad, alevid, alevikud ja külad), kordumatu nimega on neist 3945.

Rahandusministeeriumi andmetel puudutavad käimasolevad liitumisläbirääkimised 97 samanimelist küla, neist natuke üle pooltel tuleb kindlasti nime muuta. Lahenduseks võib olla ka küla liitmine naaberkülaga või mitme samanimelise külanime muutmine.

Ühinenud linnades ja valdades võivad hakata segadusi tekitama ka ühesugused tänavanimed. Nende eristamiseks on oluline teada asula (nt alevi või küla) nime ja kasutada just ametlikku aadressikuju. Näiteks hajaasustuses moodustub aadress maakonna, omavalitsuse, küla ja talu nimest.

Tavaliselt kannavad aadressiandmeid süsteemi kohalikud omavalitsused, kes vastutavad ka nende korrektsuse eest ja loodetavasti teavitavad muudatustest piirkonna elanikke.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi (2017. aasta oktoobris).

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised