14. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaamet: eluruumide andmed vajavad uuendamist

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup
Foto: Raul Mee
Esimesel registripõhisel proovi-rahvaloendusel selgus, et ehitisregistris olevad eluruumide andmed on väga puudulikud ning neid tuleb tehniliste tunnuste lõikes kiirelt parandama hakata.

Statistikaamet tutvustas täna, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse REGREL prooviloendus, millised olid tulemused ning mis järeldustele jõuti.

Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid. Aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmete kvaliteediga võib üldjoontes rahul olla, kuid eluruumide tehnilised tunnused nagu pesemisvõimalus, kasulik pind ja tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg, jätavad soovida. Suuremat osa viimaste aastate ümberehitustest ning elamistingimuste parendustest ei ole tõenäoliselt ehitisregistrisse kantud.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup hindas prooviloendust õnnestunuks. „Samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida,“ kommenteeris Oopkaup.

Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul. Eluruumide tehniliste tunnuste puudujäägid on kõige suuremad ning neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal.

„Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ning andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,“ lisas Beltadze.

Ehitisregistri andmeid uuendavad kohalikud omavalitsused. Alates 1. aprillist 2016 omavad elektroonilise ehitisregistri andmed sarnaselt elektroonilise kinnistusregistri andmetega õiguslikku tähendust.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub vaid registrite andmetele tuginedes. Tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal ja inimesi silmast-silma või veebi vahendusel ei küsitleta. Registripõhise loenduse jaoks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt. Enne registripõhist rahvaloendust toimub veel üks prooviloendus.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474