2. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi 2016. aasta tööplaanis on ühe ülesandena üürilepingute regulatsiooni ülevaatamise ja kaasajastamise analüüs, vastas justiitsministeeriumi avalike suhete juht Riina Solman Kinnisvarauudiste järelpärimisele.

Ühe osana sellest tellis justiitsministeerium Tartu Ülikooli õigusteaduskonnalt üürilepinguõiguse võrdlevõigusliku analüüsi. Analüüsis võrreldi üürileandja ja üürniku huvide kaitse olulisemaid aspekte Eesti ja kuue võrdlusriigi õiguses. Analüüsi võrdlusriikideks olid Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa ja Šveits ehk Eesti naaberriigid ning riigid, mille regulatsioonid olid võlaõigusseaduse vastavate sätete koostamisel eeskujuks. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade sellest, kuhu Eesti üürilepinguõigus võrreldes teiste riikide õigusega paigutub, ning kaardistada võimalikud erisused üüriõiguse regulatsioonis, mis võiksid tõkestada üürituru arengut Eestis. 

Analüüsis toodi välja, et seniste uuringute üldine järeldus on, et üürniku kaitse taseme ja üürisektori suuruse vahel selget seost ei ole. Näiteks suurima erasektori üürituruga riikides nagu Saksamaa ja Šveits on üürniku kaitse tase pigem keskmine või veidi kõrgem, samas kui liberaalsete reeglitega ja madalama üürniku kaitse tasemega riikides nagu Soomes on erasektori üürituru maht oluliselt väiksem. 

Analüüsi koostaja peamine järeldus oli, et eelkõige võrdlusriikide, aga ka laiemalt Euroopa riikide kontekstis ei ole Eesti üüriõigus üldises plaanis kaldu ei üürniku ega üürileandja poole. Kõikides võrreldavates elementides leidub riigiti nii rangemaid kui leebemaid kaitsemeetmeid, kõikides riikides on normistik suures ulatuses üürniku kaitseks kohustuslik. Seega ei nähtu analüüsist vajadust Eesti üürilepinguõiguses põhimõttelisi muudatusi teha. 

Samas on analüüsis nenditud, et Eesti üüriõiguses on üksikute küsimuste lõikes ka vastuolulisi, liiga üldsõnalisi või liigselt piiravaid lahendusi. Seetõttu tõi analüüs välja mõned teemad, mille puhul soovitati läbi viia edasine täpsem analüüs, et kaaluda võimalike muudatuste vajadust.

Need teemad olid:

-          üüri tõstmise alused,

-          üürileandja võimalused lepingu lõpetamiseks üürimaksetega viivitamise tõttu,

-          remondikohustuse vabalt kokku lepitav jaotus,

-          üürnikupoolsed lepingu lõpetamise võimalused.

Ministeerium tellis Tartu ülikoolilt lisaanalüüsi, mis peaks valmima selle aasta lõpuks.