Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uute kasutusloaga korterite tehingumahud järsus languses
Novembris toimus 2011.-2016. aastal kasutusloa saanud kortermajades vaid 36 ostu-müügitehingut, mida on mullusest ligi 64% vähem.
Eelmise aasta novembris leidis samas kuus aset 99 tehingut. Aastatel 2011-2016 kasutusloa saanud majade korterite hind püsis vaatamata tehingute arvu vähenemisele sama hästi kui paigal. Keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli tänavu novembris 1 942 eurot ja keskmiseks tehinguhinnaks 130 916 eurot, mida on 2015. aasta novembriga võrreldes vastavalt 1,8% enam ning 2,6% vähem.
Viimast kolme kuud vaadates ei olnud tehingusse jõudnud kasutusloaga uute korterite arvu langus nii suur, kuid moodustas mullusega võrreldes siiski 55,4%. Tehinguhind langes samas 6,8% ja ruutmeetrihind 5,8%. Mediaanhind oli mulluse sama ajavahemikuga võrreldes tervelt 8,7% madalam, mis võib näidata nii sooduskampaaniate hoogustumist, et ostjad tingivad varasemast tulemuslikumalt hinda alla või ka n-ö säästuarenduste turule tulekut.
Tõepoolest on nii, et elamu kasutuselevõtu aastast lähtuv statistika näitab vaid nende tehingute andmeid, millel on ehitisregistris hoone andmed olemas ja hoone omab staatust „kasutusel“, selgitas Maa-amet Kinnisvarauudistele. Seega ei ole kasutusaastaga seotud statistika täielik ega hõlma kogu korterituru mahtu.
Ehitisregistri andmete puudulikkuse tõttu on ainuüksi 2016. aastal jäänud analüüsis kajastamata ligikaudu 34% tehingutest, täpsustas amet.
Samas tasub teada, et tehingute õiendeid üldjuhul hiljem ei korrigeerita. Kui tehingu ajal ei olnud hoone kasutusel, ei kajastu antud tehing Maa-ameti tehingute andmebaasi valikus, mis näitab korteritehinguid hoone esmakasutusaasta järgi. „Tehinguid korrigeerime tagantjärgi vaid siis, kui õienditel esineb vigu,“ märkis Maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens.
Tehingute andmeid esitavad tehingute andmebaasi notarid ning kui võlaõigus- ja asjaõigusleping sõlmitakse eraldi, on notaritel kohustus saata Maa-ametile võlaõigusliku lepingu andmed. “Maa-amet ei kogu eraldi vaid asjaõiguslike lepingute andmeid. Seda seetõttu, et tehingute vahe võibki olla pikk ja sel juhul näiteks aasta aega tagasi kokku lepitud hind hakkab mõjutama statistikat,” ütles Jürgens.
Kinnisvarahindajad saavad samas Maa-ametist vaid asjaõiguslepingute andmeid. Kui alles ehitatavates kortermajades on tehtud võlaõiguslepinguid, saab tehinguhindade kohta teavet vaid kinnisvaraarendajalt.
Maa-amet koostab praegu uut ülevaadet korterituru kohta, kus käsitletakse muuhulgas ka uute korterite mahtu ja hinnatasemeid. Ülevaade avaldatakse lähiajal.
Novembris müüdi Tallinnas 794 eluruumina registreeritud korterit, mida oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5,7% rohkem. Keskmine tehinguhind tõusis aastases võrdluses 4,3%, 92 782 euroni ja ruutmeetri keskmine hind 1 695 euroni. Keskmise ruutmeetrihinna kasvuks kujunes 9,1%.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
3
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele