Autor: Tõnu Toompark • 16. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, ei pruugi olla otsest laenuraha vajadust. Vaba raha kinnisvarasse paigutamisel saab kohe hakata väikest üüriraha voogu nautima pelgamata, et ajuiselt tühjaks jäänud korter tekitab raskusi pangalaenu tasumisel.

Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, on üsna mõistlik kasutada aga finantsvõimendust ehk kaasata ka laenukapitali.

Võõrkapital võimaldab võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses laenu, saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.

Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda 5% intressi ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, on seda ületav üüritulu juba üüriinvestori kasum.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust "Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?", mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.