22. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi äripindade üürnikud ja ostjad on väga pragmaatilised ning asuvad enne otsuse langetamist põhjalikult kulusid-tulusid arvutama, lööb nii Eestis kui ka mujal maailmas laineid kõrgtehnoloogiaga kombineeritud roheline mõtteviis. Oluliseks põhjuseks on seejuures, et hea asukoha kõrval võimaldavad just moodsad tehnoloogilised mugavused ning keskkonnasäästlik mõtteviis köita klientide tähelepanu ning vanematest hoonetest selgelt eristuda.

Valmis, kohe-kohe valmivatest ja ehitatavatest hoonetest ning kvartalitest paistavad silma Navigator, Explorer, Sõpruse pst 157, Novira Plaza, Metalli maja, LAEV, Järvevana 7B, Maakri kvartal.

Eraldi tasub välja tuua Porto Franco, Linnahalli ja Noblessneri vahelise arendusala, mille kasuks räägib sadam ja mere lähedus ning elu- ja ärikeskkonna põimumine.

Tervikliku keskkonnana valmib ühe arendaja käe all Ülemiste City, millele annab lisaväärtust lennujaama ning tulevikus ka suurema multifunktsionaalse transpordisõlme lähedus.

„Energia on oluline selle sõna kõige laiemas mõttes. Energiavaiad, päikesepaneelid katusel, päikesepaneeliomadustega klaasfassaadid,“ loetles BPT Real Estate AS maaklerteenuse juht Eduard Sorokin suundumusi büroohoonete kavandamisel. Ta tõi tuleviku trendimärkidena välja ka iseparkivad autod, elektriautode laadimisvõimalused ning nutiseadmete põhised läbipääsusüsteemid.

“Kolimisotsuste tegemisel rohkem muutujaid kui üür ja kõrvalkulud. Piltlikult, kui sama hinna eest saab Zaporožetsi asemel Mercedese, ei ole keeruline otsustada,” rääkis RE Kinnisvara äripindade konsultant Henno Viires mugavama töökeskkonna mõjudest. Viires lisas, et büroopindade üürnikud on nõus töökeskkonna paranemise eest mõõdukas ulatuses kulu suurendama.

„Perspektiivis võiks kõik hooned olla nn nullenergia-hooned,“ ütles Ober-Haus ASi hindaja ning analüütik Rain Rätt. Praegu ehitatav büroohoone peaks vastama vähemalt B-energiaklassi nõuetele. „Edasi võiks tulla erinevad hoonete sertifikaadid, näiteks LEED sertifikaat,“ täpsustas Rätt.

Ärikinnisvara ekspert Vivika Simmo tõi välja, et viimastel aastatel alustavad arendajad omavahelist võitlust juba projekteerimise ja ehitamise faasis, seades eesmärgiks vastavuse rahvusvahelistele nõuetele. Hooneid hinnatakse Ameerika keskkonna- ja energiakasutamise hindamissüsteemi LEED järgi või kontrollitakse vastavust briti BREEAM sertifikaadi tingimustele. Sarnaste ootustega sertifikaate võib tekkida veelgi.

Võrreldes muu maailmaga võiksid Eestis tulevikus olla rohkem esindatud jagatud bürood. “Päris ehedaid coworking büroosid Eestis veel ei ole,” sõnas Viires.

Nii, nagu tavaeluski, on aina olulisemal kohal pehmed väärtused ehk see, kuidas suhtume oma tervisesse, toitu ja elustiili, selgitas elu- ja ärihoone LAEV arendaja Kalev Raidjõe. “Selline trend väljendub selgelt ka ärikinnisvara ostul. Tahame, et ärikinnisvara lähinaabruses oleks rohkem puhkamisvõimalusi, looduslähedust, vaateid, häid söögikohti,” ütles ta.

Mida edasi, seda olulisemad on büroohoonete puhul parkimistingimused nii autodele kui ka jalgratastele. Büroohoone lähipiirkonnas või kõrval võiks olla igapäevaseks eluks vajalik taristu ehk kergliiklustee, kauplused ja muud teenindusasutused, puhkevõimalused. Terviklikku elu- ja töökeskkonna nimel on asutud ärilinnakutesse rajama isegi lasteaedu ja koole.

Bürootrendide kokkuvõte ilmus 19. detsembri Äripäevas. Loe täismahus avaldatud ärikinnisvara asjatundjate arvamusi trendidest ning Tallinna üürihindadest siit: 

- Pehmed väärtused ja madalad kulud (elu- ja ärihoone LAEV arendaja Kalev Raidjõe);

- Võtmesõnad: nutilahendused ja energia (BPT Real Estate AS maaklerteenuse juht Eduard Sorokin);

- Võiks ehitada nullenergia-hooneid (Ober-Haus ASi hindaja ning analüütik Rain Rätt);

- Trendikas büroo – värbamisargument (RE Kinnisvara äripindade konsultant Henno Viires);

- Büroodel suund linnasüdamest välja (ärikinnisvara ekspert Vivika Simmo).