Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus müraarvestus ahistab tööstus- ja logistikaparke
Alates 2017. aastast arvestatakse müranormide täitmist kumulatiivselt ja see tähendab, et tööstus- või logistikapargist saab nüüd ehitada vaid esimestena hoonestatavatele kruntidele, rääkis jurist Tuulikki Laesson tänasel Äripäeva juriidilisel seminaril.
Võrreldes varasemaga on müraarvutus põhimõtteliselt teistsugune. Müra arvestatakse kumuleeritult. Tööstuspargi müra vaadatakse kui tervikut, millele lisandub veel liiklusmüra. See aga tähendab, et esimesed krundiomanikud võivad saada soovitud asjad ehitada ja viimased mitte, kuna nende tegevus ületab kumulatiivset müranormi.
Müraga seotud piiranguid sätestab mürakaart, mitte enam detailplaneering, ja enne investeerimisotsuse langetamist tuleks seda kindlasti vaadata, rõhutas Laesson.
Ettevõtjate jaoks on samas hea see, et alates 1. jaanuarist ei saa kohalik omavalitsus kirjutada üldplaneeringusse teistsuguseid ega rangemaid müranorme, kui kehtiv seadusandlus lubab. See mõjutab eelkõige tuuleparkide rajamist, mida on takistanud kohalike elanike ja omavalitsuste vastuseis.
On oluline teada, et uus lähenemine müraarvestusele muudab nii segahoonestusaladele, tootmis- kui ka ärimaadele ehitamist. Liikluse maaaladeks loetakse vaid suuri maanteid ja suuri tänavaid. Praktikas toob see kaasa näiteks seda, et hulgiladude piirkonnas loetakse veoautode tekitatav müra tööstusala müra sisse. Kui alal on 20 krunti, siis neist saab hoonestada 17 krunti ja kolm viimast ei mahu lubatud müra normide sisse, selgitas Laesson.
Ehitusalaste juriidiliste seminaride korraldajaks on Äripäeva teemaveeb Ehitusuudised.ee.
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
3
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele