13. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvara.ee vahendab kommentaare ja soovitusi tänaselt Investor Toomase konverentsi arutlusringist “Millal lõpeb muusika?”, kus osalesid Nordea Pensions Estonia esimees Angelika Tagel, SEB Eesti privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, Etalon Varahalduse asutaja ja investeeringute juht Mikk Talpsepp ja Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

Äripäeva kinnisvarakonverentsil saad teada, mis toimub just praegu kinnisvarasektoris ning kuidas väikeinvestorid uusarenduste käekäiku mõjutavad.

Vaata kinnisvarakonverentsi esinejaid ja teemasid siit!

Aruteluringi juhtinud Äripäeva peadirektor Igor Rõtov esitas seal osalejatele provokatiivse küsimuse, et kui börsidel on ärevad ajad, kas peaks suurt riski pelgav investor paigutama oma raha hoopis kinnisvarasse.

Kinnisvara takistab kiirelt müüa

21. veebruaril Tallinnas Kultuurikatlas toimuval kinnisvarakonverentsil rahvusvahelise poliitika ja kinnisvaraturu seoseid lahkava Peeter Koppeli hinnangul on praeguseks kinnisvarahindade peamiseks tõusu mootoriks raha kättesaadavus ja inimeste hullumeelsus. Kinnisvara ja ühisrahastuse puhul tasub mõelda raha kättesaadavusele, lisas ta.

"Ühisrahastusest käiksin aga kauge kaarega mööda. Mind tegelikult hirmutab, et inimesed märgivad 1,5 miljonilised investeeringud kolme päevaga täis," märkis Tanilas Crowdestate'i investorite rahastatud Vega projekti kohta, mille raames saab uue näo ja hingamise kunagine Mereakadeemia ühiselamu Tallinnas aadressil Mustakivi tee 25. "Mul on küsimus, kas need inimesed, kes sinna Lasnamäe projekti raha paigutasid, ka tegeliklut mõtlesid, mida nad teevad," lisas ta.

Tageli sõnul tuleb enne kinnisvarasse investeerimist mõelda, milline on investeerimishorisont. "Mida vähemlikviidne vara, seda raskem on sealt raha kätte saada," hoiatas rohkem kui 20aastase investeeringute juhtimise kogemusega Tagel.

Talpsepp sõnas investeerimismaastiku hetkeseisu iseloomustuseks: "Ma arvan, et muusika on juba kaks tundi tagasi lõppenud, kuid börsirahvas jätkab tantsimist."

Raha vangerdatakse vaikselt ümber

Rõtovi küsimusele, kus privaatpanganduse kliendid praegu raha hoiavad, vastas Koppel, et ta hoiab jõukate klientide portfellides oluliselt suuremat raha osakaalu kui tavaliselt. "Üritan vaadata asju, mille volatiilsus on selgelt madalam. Järske muutusi ma samas teha ei taha. Olen nõus Mikuga (Mikk Talpsepp - toim) selles, et asjad on hetkel suhteliselt hapud," avaldas Koppel hoiatades, et kogu raha ei tohi ühe päevaga mängu panna. Nii investeeringuid kui ka muutusi portfellis tuleb teha samm-sammult.

"Me vähendame USA aktsiate osakaalu, otsime häid rahavoo asju. Kui tuleb uus 2008 ja sul on palju Merko aktsiaid, ei müü sa neid mitte enam neli kuud, vaid jäädki neid müüma," rääkis Tanilas. "Investeerimisportfell peaks olema 100%liselt likviidne. Tavaliselt teevad väikeinvestorid selle vea, et ostavad, kui börsid lähevad üles ja müüvad, kui kukuvad."

Talpsepp soovitas hoiduda väga jäikade seisukohtade võtmisest. "Mis sest, et olen ülinegatiivne, ei ole mõtet kõiki investeeringuid maha müüa," täpsustas ta.

"Soovitan mitte langeda emotsioonidesse," õpetas Tagel väikeinvestorieid.

Dow Jones rekordkõrgusel

Aastaid investeerimisega tegelenud Igor Rõtovil lõi vere keema, et üleeile tõusis 1896. aastal loodud ja USA suuremaid börsifirmasid jälgiv Dow Jonesi indeks 120 aasta kõrgeimale, 20 000 punkti, tasemele. Praegu on küsimus selels, kas aktsiate hinnad tõusevad veelgi ja võimaldavad investoritel rikastuda või on oodata järsku hinnakorrektsiooni. Kui Koppelit ja Tagelit indeksi rekordtase väga ei morjendanud, siis Tanilas märkis, et teda teeb murelikuks paralleelmaailm ehk see, et börs ja börsifirmad elavad otsejui erinevat elu. Viimase aasta jooksul on firmade käibe- ja kasumiootusi väga palju allapoole toodud, kuid sellest ei räägi praegu suurt keegi.

Peeter Koppel avaldas arvamust, et ilmselt indeksi kukkumist 10 000 punktile ei tule, sest enne seda oleks väga palju siblimist, rahatrükki jms. Samas ei näinud Lehman Brothersiga toimunut 2008. aastal keegi ette ja see oli vaid tundide küsimus, kui kulutuli kogu maailma pangandussüsteemi ning börse haaras. "Tänases kontekstis on justkui leitud lühiajaline lahendus kõikidele suurtele probleemidele ja see on rahatrükk," rääkis Koppel.

Oht tekib paralleelmaailmast

"Olen nõus, et keskpangad kontrollivad asja teistmoodi kui varem. Maailmas ei ole kunagi nii palju raha juurde trükitud kui praegu," sõnas Tanilas. "Küsimus on, kuidas me sellest spiraalist välja saame, ei tea. Oleme pangas sellele mõelnud, kuid ei ole leidnud, mis investoreid nii palju mõjutaks, et nad massiliselt müüma hakkaks. Seni on tulnud küll järjest halbu uudiseid, kuid väärtpaberite hind on läinud kogu aeg ülespoole."

Tanilas meenutas samas, et 2008. aastal jäi igast Tallinna börsile investeeritud 100 eurost alles vaid viis eurot. "Kui mujal maailmas probleemid tekivad, jõuavad need väga kiiresti Stockholmi. Siis hakatakse fondidest väga kiiresti raha välja võtma ja fondid peavad tegema sundmüüke. Kui asi börsil kukub, kukub väga ruttu."

Järsu korrektsiooni teemalise järgses investor Toomase konverentsi arutlusringis oli jutuks päevakauplemine ning luust ja lihast inimeste võistlemine investeerimisrobotitega. Robotite teema on Eestis aktulaalne mitte ainult USA börsidele investeerides, vaid ka raha paigutamisel kinnisvarasse, kuna EstateGuru võimaldab nüüd investoritel oma raha algoritmil töötava Auto Investi abil finantseerimisele tulevatesse projektidesse suunata. Börsi päevakauplejad leidsid, et investeerimisrobotid ei ole praegu veel nii targad, et nad oskaks uudiste tähtsust hinnata. Seetõttu reageerivad nad kas üle või liiga loiult ning päevakauplejatel õnnestub raha teenida robotite lollitamiselt.