2. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijatele jäi rikete tõttu elektrit andmata vaid mõne eramajapidamise aastase elektritarbimise ulatuses, mis on tühine kogus aasta jooksul Eleringi võrku läbinud enam kui 13 teravatt-tunniga võrreldes. Põhivõrgu paranenud töökindlus tuleneb eelkõige liinide ja alajaamade töökindluse tõstmisse tehtud investeeringutest.

„Varustuskindlusele on olulist positiivset mõju avaldanud viimastel aastatel toimunud tööd õhuliinide kaitsevööndite puhastamisel võsast ning ohtlikest puudest. Väljalülitumiste vähenemine on seda hinnatavam, et seadmete arv ning liinide pikkus on põhivõrgus pidevalt kasvanud,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Aastatel 2011-2015 toimus põhivõrgus keskmiselt 200 riket aastas.

Põhivõrgu seadmete rikete tõttu jäi eelmisel aastal klientidele edastamata 67 megavatt-tundi elektrit, mis on võrreldav seitsme tavalise eramaja aastase energiatarbega.

Kui veel mõne aasta eest oli edastamata jäänud energia arvestuses kõige suurema mõjuga just liinile kukkunud puud, siis eelmisel aastal taandus see tegur teisele kohale. Kõige enam elektrit – 36 megavatt-tundi – jäi eelmisel aastal edastamata vananenud seadmetest põhjustatud rikete tagajärjel. Kolmandal kohal oli rikkepõhjustajana lindude ja loomade tegevus ning neljandal kohal automaatikaseadmete väärtalitlus. 

Ka Eesti ja Soome vaheliste elektriühenduste EstLink 1 ja 2 töökindlust iseloomustavad näitajad olid möödunud aastal Eleringi ajaloo parimad. EstLink 2 oli töös ligikaudu 96 protsendil kõikidest eelmise aasta tundidest ning EstLink 1 puhul oli sama näitaja üle 98 protsendi.