Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõuanded: kui kalli kodu võiks osta?
Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja kapital või tema püsisissetulek. Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.
Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks lahendus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see jõukohane oleks.
Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.
Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.
Kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutub inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks ega vasta tema reaalsetele võimalustele.
Laenuvõime
Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenuga. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.
Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot. Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.
Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „
NÕUANDED KODUOSTJALE",
mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.
Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
Eestis on näiteid kohtadest, kus tuuleparkide rajamine on pigem aidanud kaasa piirkonna arengule.
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Lisatud galerii - vaata muljetavaldavaid visuaale!
Viimased uudised
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele