Autor: Tõnu Toompark • 17. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nõuanded koduostjale: millal vana kodu üürileping üles öelda?

Uue kodu ostmise puhul peab mõtlema sellelegi, mis saab olemasolevast eluasemest. Kui olemasolev kodu on üüripind, tuleb uue pesa leidmisel üürileping üles öelda.

Üürilepingu lõpetamine

Tõenäoliselt ei ole koduotsijal kohe sel hetkel, mil uue kodu soetamise idee talle pähe kargas, mõtet üürileandja juurde tormata, et hakata läbi rääkima üürilepingu lõpetamisest. See võib üürileandja panna mõtlema, et äkki peaks kiiresti üürnikust vabanema, kui ta niikuinii ära läheb, et uus ja püsivam üürnik asemele leida. Selline asjade käik ei pruugi olla üürnikust koduostja huvides, kes äsja koduostmise mõttele tulnud ja kel ehk veel ühtegi sobivat pakkumistki silmapiiril pole.

Üürilepingut saab lõpetada korraliselt, erakorraliselt ja poolte kokkuleppel. Sõltumata üürilepingu tähtajast, saab nii üürileandja kui ka üürnik igal ajal lepingu üles öelda omavahelisel kokkuleppel.

Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine

Korraliselt ehk põhjust ära näitamata saab üles öelda vaid tähtajatut üürilepingut. Ülesütlemiseks on õigus mõlemal lepingupoolel. Enamasti on tingimuseks, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt kolm kuud.

Lepingu erakorraline ülesütlemine

Tähtajaline leping kehtib tähtaja saabumiseni. Tähtajalist üürilepingut saab ühepoolselt üles öelda vaid lepinguliste kohustuste olulise rikkumise korral. Eelkõige on põhjus mõjuv, kui üks lepingupooltest oluliselt rikub lepingulisi kohustusi ja sellest tulenevalt ei saa eeldada lepingu jätkamist.

Selliseks põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, kus üürileandja ei täida oma kohustust hoida eluruum lepingu kehtivuse aja jooksul kasutamiseks sobivas seisundis. Kui eluruumile tekivad puudused, mis välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise või piiravad kasutamist olulisel määral ja üürileandja neid puudusi ei kõrvalda, võib üürnik lepingu üles öelda.

Samuti on mõjuvaks põhjuseks, kui eluruumi seisund muutub üürniku elule või tervisele ohtlikuks – näiteks on tekkinud elamu varisemisoht. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, mis on tekkinud pooltest sõltumatult vääramatu jõu tagajärjel. Näiteks kui hoone varisemisohu põhjustas torm.

Kõige parem on üürileping lõpetada kokkuleppel. See välistab hilisemad vaidlused.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE"mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

 

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474