9. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui detsembris nägime rekordit, siis veebruaris oli sõlmitud korteritehingute hulk viimase 12 kuu madalaim.

Okei, veebruar on lühike ja meie vabariigi aastapäev andis ühe vaba päeva, kuid siiski. Väiksem uute korterite müügihulk on fakt ning selle põhjuseks vähesem arendusprojektide notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Siin polegi küsimus selles, kas niisugused liikumised on halvad või head – omi plaane tehes tasub seda lihtsalt arvestada.

Muide, aasta algus, mida oleme reeglina pidanud vaikseks ajaks, oli samuti väga aktiivne ning põhjuseks ikka need uued korterid. Tegelikult mõjutasid need ka veebruari ja teevad seda edaspidigi. Lihtsalt kõik sõltub uute korterite hulgast ja mõjust statistikale.

Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul pealinnas 1118 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 7,3% vähem, kuid mullusest veebruarist 3,1% enam. Kortereid müüdi 682 (jaanuaris 767 ning 2016. aasta veebruaris 697). Ruutmeetri mediaanhind jätkab siiski kõrget lendu. Veebruaris kujunes selleks 1589 eurot, mis on jaanuarist 4% vähem, samas kui aastaga kasvas hinnatase 8,8%.

Korteritehingute langus jagunes kenasti linnaosade vahel ära, vaid Lasnamäel, kui pealinna suurimal kinnisvaraturul, toimus pisike tõus. Hinnatasemetes langes enim Haabersti, Kalamaja ning Põhja-Tallinn tervikuna. Kõik piirkonnad, kus uutel korteritel on oma mõju ja seda isegi hoolimata järelturukorterite suurest hulgast.

Kõige hüplikumad linnaosad on senini Nõmme ja vanalinn, kus tehingute hulk väiksem ja müüdava kinnisvara olemus tohutult erinev.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1480 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -10%* ja aastaga +12,2%*.

Kadriorg: 2388 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,1% ja aastaga +4,8%.

Kalamaja: 2096 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,3% ja aastaga +0,2%.

Kesklinn: 2249 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,8% ja aastaga +13%*.

Kristiine: 1748 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +2,7% ja aastaga +11,3%*.

Lasnamäe: 1372 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,6% ja aastaga +7,8%.

Mustamäe: 1452 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,6% ja aastaga -0,6%.

Nõmme: 1509 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +7,9% ja aastaga +11,4%*.

Pirita: 1698 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -0,4% ja aastaga +8,8%.

Põhja-Tallinn: 1838 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4% ja aastaga +25,5%*.

Vanalinn: 3049 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +0,1% ja aastaga -30,8%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Tallinna eramuturg on väga stabiilsete numbritega. Siin tuleb arvestada, et see on segment, kus suurt konkurentsi pakuvad lähivallad ning arvestades pealinna hinnataset ja piirkondi, on see veidi nagu nišitoode. Nii müüdi veebruaris 24 hoonestatud elamukinnistut, mis on jaanuarist 1 tehingu võrra enam. Hoonestamata elamukrunte müüdi 11 (jaanuaris 4).

Kokkuvõtteks. „Lainetus“ edaspidi jätkub, seda ennustavad senimaani kraanad, mis vaateid linnas mitmekesistavad. Samas ei pruugi pikemas perspektiivis tõusulained olla enam nii kõrged, sest tihe konkurents ostjaskonna pärast on uutes arendustes müügitempot kohati ju vähendanud.

Muidugi, kui nüüd keegi tuleb välja uute soodsamate väikekorterite arendustega, võib pilt statistiliselt taas kirjumaks muutuda.