14. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti suurim probleem täna on see, et majandus seisab. Möödunud aasta kokkuvõttes jäime Euroopa Liidu keskmisele alla. Samuti kohtab meil liiga palju suhtumist, et milleks üldse kasv, las inimesed nokitsevad rahulikult samas tempos edasi. Aga kui kasvu ei ole, siis inimestel elu paremaks minna ei saa! Seisak pärsib ettevõtlust, töökohti juurde ei teki, palgad ei tõuse, investeeringuid juurde ei tule, arstide järjekorrad pikenevad, teed vajuvad auku ja inimesed muutuvad järjest rahulolematumaks.

Eestil palju probleeme, mida saab lahendada majanduskasvuga, näiteks haigekassa eelarve puudujääk. Eestis on kaks vale trendi, milleks on riigi kulutused üha suurenevad ja see, et äri ei suuda sellega kaasa tulla. Samas ei saa riik üksi mõjutada seda, et majandus käima läheks. Meie edu sõltub palju välismõjudest, näiteks sellest, kuidas läheb peamistel kaubanduspartneritel Soomel, Rootsil või Saksamaal. Kuid saame endale tunnistada, et meil on probleem. Tänased riiklikud meetmed on suunatud kahjuks rohkem hetkelisele tarbimisele, aga mitte äri hoogustamisele pikaajaliselt.

Majanduskasvu põhiretseptiks võib pidada eelkõige seda, et riiklik majanduse arengu soodustamise kava vaataks ette vähemalt 10–15 aastat, mitte 5 aastat, nagu on praegu. Plaan peab olema piisavalt pikaajaline, et see ületab tavapäraseid majandustsükleid. See aitab korrastada mõtteid, seada sihte ja tekitada stabiilsust. Sest mitte ainult Eesti inimestel ei ole huvi siin äri teha, investeeringud tulevad ka väljast. Ka Eesti Panga hinnangul on järjest vähenevad investeeringud üks peamisi põhjuseid, mis Eesti majanduskasvu pärsib.

Majanduse arengukava võiks väga konkreetselt vastata küsimustele, kuhu me siis ikkagi järgmise 15 aastaga läheme, mis on eesmärgid ja mida me saame nendeni jõudmiseks teha. See võiks sisaldada ka vähemalt kolme fundamentaalset konkurentsieelist teiste riikide ees ehk et milles me suudame olla peajagu üle näiteks Soomest, Lätist või Leedust ja kuidas neid eeliseid enda kasuks tööle panna. Näiteks vedas möödunud aasta viimase kvartali üle ootuste kiiret 2,7% majanduskasvu IKT sektor, mis moodustas sellest ligi 0,8%.