14. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Korratakse 2005.–2007. aasta buumi ajal tehtud vigu ning maju ehitatakse kohtadesse, millel puuduvad mõistlikud juurdepääsuteed või infrastruktuur – lasteaiad, koolid, poed, bussiühendus. “Head ei tähenda ka tööstushoonete ja angaaride kõrvale ehitatud elumajad ning ka päris Tallinna kesklinna ehitatakse kortermaju, mis on raudteele või liiklusmagistraalile liiga lähedal ja elukeskkonnana mitte kõige sobivamad. Sellistele projektidele on ka heal ajal raske ostjaid leida,” kommenteeris Vahter.

“Raha pressib peale mitte pankadest, aga erasektorist,” lisas ühisrahastuse kapsaaeda kivi visanud Vahter. “Kinnisvaraarendamisega proovivad kätt inimesed, kel pole varasemat kogemust.”

Vahter selgitas, et kinnisvarahindade tõusuga kaasneb kaks vastandlikku trendi, milleks on ühelt poolt rumala raha pealevool ja teiselt poolt ehituskvaliteedi paranemine. 90% Tallinna paarisajast uusarendusest on mõistlikud ning uute kinnisvaraarenduste keskmine kvaliteet on varasemast parem.