13. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kevadkonverentsi diskussioonipaneelis “Kas korterite hinnalagi on käes?” osalenud leidsid, et statistiliselt võivad korterite hinnad veel tõusta küll, kuid siiski vaid teatud tingimustel ning mitte igal pool Eestis.

Kui veebruaris prognoosis paneeli juhtinud Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner Mika Sucksdorff hindade jäämist 9%-lise kasvu ja 10%-lise korrektsiooni vahele, siis nüüd lubas ta neile pigem kasvuruumi.

“Ega need kinnisvarahinnad muul moel käituda ei saa,” kommenteeris kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Kui vaatame, mitu ruutmeetrit oma keskmise palga eest osta saame, on see tase parem kui 2008. Tallinna palgad on 2007. aasta tasemega võrreldes kasvanud 65-70%. Kas palgad saavad siit ülespoole minna, on omaette küsimus.”

“Kui palgad tõusevad ja pangad on sama lahked, saab hind veel tõusta,” ütles LAAM Kinnisvara partner Mart Saa. “Ostjatest ei ole puudust, kuid pangad ei ole kummi lõdvemaks lasknud ja nõuavad väga korralikku maksevõime tõendamist ning et ostjad ise aru saaks, mida nad teevad.”

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand sõnas: ”Igas kvartalis, kui hindadesse taas süvenen, pean tunnistama, et kurat, fundamentaalselt on kõik nagu hästi. Seetõttu arvan, et hinnalagi ei ole veel käes.”

Allekand märkis, et kui Meerhof ja Skyline hakkavad sel aastal oma tehinguid vormistama, on statistikas ette näha keskmise hinna tõusu. Märtsikuu korterimüügistatistika tundus pöörane, aga kui sealt uusarenduste vormistamised maha arvata, näitasid tehingunumbrid täiesti tavapärast olukorda.

Toompark ütles, et iga kuu tehakse uute korteritega 200-230 tehingut. Suur osa uusi kortereid ostetakse üüriinvesteeringuna. “Kui üüriinvestorite huvi väheneb, nõudlus väheneb,” prognoosis Toompark. “Kui küsida kinnisvaraarendajatelt ja üürimaakleritelt, mida teha müügi kiirendamiseks, siis nad ütlevad, et tuleb hinda korrigeerida. Jah, hinnad võivad tõusta, kuid kas nad tõusevad?”

Saa tõdes, et korteriostjad praegu tõepoolest samamoodi uusarenduste usku, nagu kunagi olid eestlased näiteks euroremondi usku. Ühtlaselt heal tasemel ehitatud uusarendusi on praegu pakkumises nii palju, et ostjal on nende seast keeruline enda jaoks parimat välja valida. “Minu teada ei ole uusarendajatest hädas veel kedagi (kahin saalist, keegi ütleb, et on küll – toim) või mida hädaks nimetada? Häda on see, kui pank mõne uusarenduse endale saab.”

“Tofeekinnisvara ostmist on, kuid arendaja peab siiski teadma, mida, kus ja kellele ta teeb,” märkis Allekand. “Nt kui Bonava teeb Pärnaõues väga ilusat arhitektuuri, siis hinda ta sellele vaatamata tõsta ei saa. Mulle hullult meeldiks teha head arhitektuuri, kuid ostja poolt tuleb ühel hetkel piir ette, ta tahab lihtsalt kodus olla, seal õhtul telekat vaadata ja süüa.”

Kui uute korterite ostmine senises tempos jätkub, ulatub nende laojääk praegu 10 kuu müügimahuni. Kui eelmise, 2007. aasta buumi järel müük kukkus, tõusis uute korterite laojääk mõneks ajaks kahe aasta müügimahuni.

Samas ei osanud ükski paneelist osavõtja selgelt välja tuua, kui palju praegusest müügimahust moodustavad tavalistele peredele jõukohased uued korterid ning kui palju ostetakse eksklusiivseid kortereid ning kuidas jaguneb kogu laojääk tavaliste ning eksklusiivsete korteriet vahel. Tõenäoliselt on eksklusiivseid uusi koretreid laos märkimisväärselt rohkem, kui tavaostjale jõukohaseid uusi kortereid.