Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Populaarsed asumid kasvasid välja põlluarendustest
Põlluarendused kui sellised ei ole üldsegi halvad, kui need ehitatakse läbimõeldult ning hästi, rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi täna toimunud kinnisvaraarenduse konverentsil.
Kinnisvarauudised.ee vahendab, mida Vähi uute korterite turu praegust olukorda kirjeldavas ettekandes ütles.
Taas on välja tulnud põlluarenduste teema. Põlluarendus iseenesest ei ole halb. Kõik tänased populaarsed asumid Pelgulinnas ja Kristiines on kunagised põlluarendused. Minu meelest oleks hea, kui põlluarendust ei halvustataks.
Kes praegu kinnisvaraarenduse vastu huvi tunnevad? Vahel öeldakse, et need on taksojuhid. Ei, need ei ole taksojuhid. Need on tavalised inimesed, ilma varasema kinnisvaraarenduse kogemuseta. On tulnud peale tohutu optimism. Näiteks helistatakse ja öeldakse, et oleme siin Soomes nüüd raha kokku ajanud ja tahaks hakata arendama. Meil on siin Tallinna lähedal üks põld. Mis sa arvad, teeks sinna kohe 250 korterit?
Asumites, eriti Kalamajas, on ehitamist väga palju, kuid asumite kinnisvara on muutunud nišitooteks. See ei tähenda aga, et kui asumisse on kinnisvara hästi tehtud, ei oleks sinna kliente.
Võib öelda, et uue põlvkonna investorid on praegu optimismist täis pumbatud, kuid nad ei osta kõike. Nad ostavad pigem väiksemaid uusi kortereid kesklinnas, kui kortereid järelturul. Investorid ei ole ostjate seas kindlasti domineerivad, nagu vahepealsetel aastatel.
Investeerimiseks ostetakse ka Mustamäele. Sealseet uute korterite üürihinnad on võrreldavad kesklinna üürihindadega. Põhjusks on välismaalased, kes Mustamäel ülikoolilinnakus või selle lähedal töötavad.
Enda tarbeks kortereid soetavate ostjate aktiivne huvi on kandunud pigem Tallinna kesklinnast linna ääre poole ja Tallinna lähivaldadesse. Hinnalt soodsamad kohad Tallinna äärealadel ja linna lähedal on mõjutatud sellest, kuidas korteri ostja saab laenu. Mida rohkem kesklinnast väljapoole, seda rohkem laenuga ostjate protsent suureneb.
Ostjaskonnal on hinnapiir üldjuhul käes. Kallima kinnisvara ostjaskonda ei saa kogu linna peale laiali lükata, erisused on Tallinna sees väga suured.
Jälgin murega, mis toimub meie majaduses. Ma ei taha rääkida juttu, et palgad ainult kasvavad ja see toob uue kinnisvara ostjaid juurde. Uudiseid lugedes jääb mulje, nagu meil oleks käes igavese tõusu faas. Ütleme aga ka oma klientidele, et unustage see (igavene tõus – toim) ära. Ma ei väida mitte seda, et meil läheb kõik halvemaks, vaid seda, et meil läheb ebastabiilsemaks.
Sisserändajaile on vaja üürikortereid, nad ei hakka Tallinna tulles ostma kohe kahetoalist uut korterit. Meil võiks üürimaju olla rohkem, see korrastaks ka üüriturgu. Olen seisukohal, et Tallinnas võiks üüriturgu korrastada erasektor.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele