Rohkete puuduste tõttu tuleohutusnõuete täitmisel on päästeametil juba pikka aega tööd rohkem, kui teha jõuab. Seetõttu tahetakse lähiaastatel muuta suuremate hoonete tuleohutuse ülevaatused kohustuslikuks ning kaasata järelevalvesse erasektor.
Marko Rüü
  • Marko Rüü
  • Foto: Raul Mee
Ametil ei ole plaanis anda järelevalve funktsiooni täies mahus erasektorile üle, vaid pigem tahetakse erasektorit kaasata, vahendas ajakirjanik Merit Pärnpuu päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhi Marko Rüü sõnu eilselt tuleohutuskonverentsilt.
Mis veel muutub?
Viimase kümne aasta jooksul muutmatuna kasutuses olnud ehituslikud tuleohutusnõuded said üle vaadatud ja täpsustatud märtsi lõpupäevil allkirjastatud siseministeeriumi määrusega nr 17.
Tänavu muudetakse ka tuleohutuse standardeid, mis on vaja viia uue määrusega kooskõlla. Rüü sõnul on segadust tekitanud küsimus, et kui erinevalt seadustest ja määrustest ei ole standardid kohustuslikud, kuidas saavad need tuleohutust reguleerida.
Uude siseministri määrusse on lisatud standarditest palju detaile. Selgelt on välja toodud, et ehituslikku tuleohutust saab tõendada lähtudes kas määrusest või muust asjakohasest õigusaktist, normdokumendist ning tootjajuhisest. Standard on kõige tehnilisem, detaisem ja lihtsamini kättesaadav võimalus ohutuse tõendamiseks. Seetõttu on alati mõistlik lähtuda standarditest, ütles Rüü, kui on vaja midagi väga detailselt lahendada.
Valmis on saanud tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, mis hakkab erinevate asutuste vahel ringi liikuma juunis. Rüü märkis, et peale seda saab laiem ring spetsialiste seaduse loomisel kaasa rääkida.
„Meie oleme oma ettepanekuid teinud, mida seal peaks muutma ja mis see peaks sisaldama,“ ütles Rüü, lisades, et seadus peaks valmis saama juba järgmisel aastal ning selle eeldatav jõustumisaeg on 2019. aastal.
Rüü kinnitusel ei vasta kuulujutud järelevalve funktsiooni üle andmisest erasektorile tõele. „No ei ole meil sellist plaani ja ma kardan, et see ei saakski olla Eestis võimalik, sest keegi võib küll tähelepanu juhtida, aga erasektor ei saa puudusi menetleda. Ta võib küll soovitada ja anda nõu, et tehke seda või teist, aga mingit sanktsiooni erasektor rakendada ei saa.“
Kui erasektor teeb tuleohutuse ülevaatusi ning lepib kinisvaraomanikuga kokku, mis tähtajaks peavad ettekirjutused olema täidetud, annab tuleohutusekspert edaspidi kontrollimas käimisest ning avastatud puudustest teada ka päästeametile. Ja kui tähtajaks ei ole probleem likvideeritud, sekkub päästeamet, selgitas Rüü asjade käiku. Kontrollikohustus ja asjade käik pannakse kirja neisse seadusemuudatustesse, mida praegu ette valmistatakse.
„Üks probleem, mida me tuleohutuse seaduse muudatustega soovime lahendada, on see, et meie hinnangul on ehitisi vaja kontrollida rohkem kui päästeamet riskipõhiselt suudab,“ märkis Rüü.
Päästeamet teeb aastas umbes 4000 tuleohutuse ülevaatust, samas kui ülevaatust vajavaid hooneid on Eestis 600 000 ringis. Samuti on päästeameti töötajad täheldanud, et igas hoones, kus ametnik käib, leitakse parandamist vajavaid puudusi.
Ei pea siiski kartma, et inimeste kodusid hakataks massiliselt kontrollimas käima. Päästeameti sihikul on pigem 70 000 kuni 100 000 suuremat, avaliku kasutusega või tööstusotstarbelist hoonet.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
Uudised
  • 22.04.26, 10:40
Pindi ja Nordecon müüvad Vektori elu- ja äripindu. Ent sellel arendusel on oluline eelis
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
4
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
5
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
6
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?

Viimased uudised

Börsiuudised
  • 10.08.26, 10:26
Baltic Horizon tõusis kahjumist kasumisse
Uudised
  • 10.08.26, 10:13
Vanalinna Ehitus sai Jõhvi Sotsiaalmaja sarikate alla
Saated
  • 10.08.26, 07:30
Nelli Janson: viimaste päevade aktsiaralli võib peagi takerduda
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Uudised
  • 07.08.26, 13:35
Enefit pani Poolas püsti enda suurima päikesepargi
Uudised
  • 07.08.26, 10:45
Galerii: Narva Haigla teeb 19,2 -miljonilise juurdeehituse
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Uudised
  • 07.08.26, 10:38
Eluaseme kaaslaenust saab maaelu edendamise meede
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele