"Takistused võivad häirida paljusid liiklejaid, näiteks liikumispuudega inimesi, jalgrattureid, lapsevankriga emasid. Kui liikumisteed muuta kõigile iseseisvalt läbitavateks, võiks piirkonnas ettevõtlus ja ühiskondlik aktiivsus veelgi jõudsamalt areneda," ütles Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse liige Jüri Lehtmets Äripäevale.
Kuna teelõik asub reformimata riigimaal, tuleb kinnistu omanikel kaasata Tallinna linn ja AS Eesti Raudtee (EVR).
Ligipääsetavuse huvides on EVR ellu kutsunud Tallinna-Balti Jaama laiendamise projekti. Soov on ehitada juurde reisjatele mõeldud rajatisi, mis sulanduksid ka linnaruumi. Ühe alternatiivina on ette nähtud ka vähese kasutusega raudteeinfrastruktuuri likvideerimine, mille hulka kuulub ka Reisijate tänava raudtee.
Tallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann ütles, et viimati arutati aprillis EVRi soovi rajada reformimata riigimaale kaks uut perrooni koos juurdepääsuga. "Eesti Raudtee selgitas, et alates Telliskivi tänavast (sh ülesõit ja Reisijate tn) Rannamäe tee 5 kinnistuni viiv seni reformimata maal asuv raudtee ei ole nende jaoks enam vajalik. Raudtee saab likvideerida koos perroonide ehitusega," rääkis Valdmann.
Nõupidamisel võeti vastu otsus, et EVR esitab linnaplaneerimise ametile ettepaneku perroonide rajamiseks ja tööga saab alustada pärast Euroopa Liidu tõukefondidest raha taotlemist ja saamist.
Juuli esimese nädala lõpus väisasid EVRi esindajad ka linnaplaneerimise ametit. Kokkuleppeks jäi, et enne edasisi otsuseid tuleb raudtee saatus eskiisi tasandil läbi projekteerida.
Loe täismahus artiklit Äripäevast.