Viimase aja uputused kaubanduskeskustes on leidnud laialdast tähelepanu ning kaubanduskeskuste poolelt on kõlanud süüdistusi, et need on tingitud sadeveekanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni kehvast võimekusest taevast alla langenud vett piisavalt kiiresti vastu võtta.
Tallinna linna sadeveetrassid on ummistunud, vahendas Delfi 18. augustil suurte kaubanduskeskuste kommentaare äikesest ning tugevast vihmasajust tingitud uputustele. Kannatada said Mustika keskus ja Rocca al Mare kaubanduskeskus.
Kaubanduskeskuste kinnistute sademeveekanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkti läbilaskevõime ei peagi tagama suurvee tõrgeteta äravoolu, teatas Eesti vee-ettevõtete liit (EVEL). Vihmavalingutega toimetulekuks tuleb valmistuda kinnistuomanikul, ja selleks on erinevaid võimalusi.
Igaljuhul tuleb vesi suurelt lamekatuselt alla juhtida, et vee kaal hoone konstruktsioone ei lõhuks. Kuid seda ei tohi teha torust-torusse, kuna sademeveetorusik ei võta valinguvihma vastu. Puhverdamiseks kasutatakse “sidurit” ehk suurvesi suunatakse kas mahutitesse või siis platsile, kust see voolab restkaevu.
Kui vesi peakski platsi üleujutama ja vee tase tõuseb mõned sentimeetrid, ei ole see suur probleem ei autodele ega jalakäijatele. Suure pinnaga platsilt aurab vesi suhteliselt kiiresti. Kaubanduskeskuste konstruktsioonide kõrval saavad säästetud ka ruumid, kaubad ja inimesed.
Vastutustundetu on arvata, et valingvihmad on harvaesinev paratamatus, millega kaasnevad kahjud tuleb vee-ettevõtjaid süüdistades üle elada, kommenteeris liit. Kliima soojenemisega vihmavalingud sagenevad ja tugevnevad. Ja uputustega tuleb tegeleda nende tekkekohas ehk suure lamekatusega hoone kinnistul.
Sademevee probleemide ja kaasaegsete lahendustega saab lähemalt tutvuda 2017. aasta aprillis TTÜ-s toimunud veepäeva seminari videoettekandest, kus TTÜ doktorant ja nooremteadur Nils Kändler räägib tarkadest sademevee süsteemidest. Videoettekannet saab vaadata SIIT.
Eesti vee-ettevõtete liit (EVEL) koondab 47 vee-ettevõtet ja 27 vee-alaga seotud ettevõtet.