• 18.09.17, 20:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Olmejäätmete veo hind kasvab

Uus jäätmeseadus muudab olmejäätmete veo teenuse kallimaks, et inimesed leiaksid endas piisavalt motivatsiooni prügi soreetida ja liigiti koguda.
Olmejäätmete veo hind kasvab
  • Foto: Pixabay
„Üks olulisemaid ning kogu elanikkonda mõjutav sisuline muudatus puudutab olmejäätmete veo teenuse hinda,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler hiljuti valitstses heaks kiidetud jäätmeseaduse eelnõu.
Viimastel aastatel on olmejäätmete ringlussevõtu tase kõikunud Eestis 30% juures, kuid 2020. aastaks tuleks selles jõuda 50%-ni.
Suurim saastaja põlevkivitööstus
Jäätmehoolduses tuleb juhinduda jäätmehierarhiast, mis on Euroopa Liidu (EL) direktiivist tulenevalt viieastmeline: vältimine–korduskasutuseks ettevalmistamine–ringlusse võtmine–muu taaskasutamine–kõrvaldamine.
Jäätmete masspõletus ja jäätmekütuse tootmine on kujunemas kaheks peamiseks sega-olmejäätmeid taaskasutavaks toiminguks. Huvi jäätmete ringlussevõtu ning korduskasutuse vastu on vähenenud.
Sega-olmejäätmed moodustavad Eestis tekkivast jäätmekogusest vaid kuni 3%. Ligikaudu 70% jäätmeid tekib põlevkivitööstuses ning aheraine ja tuha taaskasutamise osakaal on jätkuvalt väga väike.
Riigi jäätmekava kehtib aastani 2020. Selles on Eesti andnud ELile mitmeid kulukaid lubadusi ja võtnud kohustusi. Jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta tagant.
Viimase aasta jooksul on Tallinna territooriumil olnud jäätmeveoga tõsiseid probleeme. Korraldatud jäätmevedu ei ole kõigis linnaosades toiminud ja veohinnad on olnud kõrgemad, kui mitmes teises Eesti kohalikus omavalitsuses. Praegu uuendatav Tallinna jäätmekava kehtib aastatel 2017-2021.
Sel aastal said kohalikud omavalitsused jäätmeveo paremaks korraldamiseks 2,2 miljonit eurot, kuid on vaja jõulisemat edasiliikumist. alates 1. juulist 2018 sunnitakse kohalikke omavalitsusi arvestama uutmoodi hinnakujundusega jäätmeveo riigihangetel.
Silmaga nähtavad muudatused
Lisaks peavad jäätmekäitluse osutajad arvel selgelt näitama, mille eest ja kui palju keskkonna reostaja maksab.
Uue seadusega seotakse avalike pakendikonteinerite välimus nendesse kogutava materjaliga. Nii peavad uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid olema edaspidi sinised, klaaspakendimahutid rohelised ning segapakendijäätmete mahutid kollased. Juba olemasolevaid mahuteid üle värvima ei pea.
Uut ka ettevõtetele
Kui seni oli probleemtoodete valmistajatel või maaletoojal tootjavastutusorganisatsiooniga liitumine või lepingu sõlmimine vabatahtlik, siis edaspidi on see kohustuslik. Samuti on täpsustatud tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Nimelt peab tootja rahaline tagatis katma käibesse lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmekäitluskulud.
Ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalike lubade taotlemine lihtsustub ja jäätmeload muutuvad tähtajatuks.Seni kehtis jäätmeluba viis aastat. Ettevõtted saavad edaspidi jäätmelube taotleda üleriigiliselt. Seni tuli seda teha iga maakonna kohta eraldi, mis võis tähendada, et kui ettevõte tegutses igas maakonnas, tuli tal omada 15 jäätmeluba ning esitada ka sama palju jäätmearuandeid.
Ülevaade ilmus 2017 septembri eriväljaandes Kinnisvara.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?

Hetkel kuum

Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
ELUM Kinnisvara partner ja juhatuse liige Kristi Djomin on olukorra suhtes kiretult asjalik.
Uudised
  • 09.05.25, 06:45
Elukondlik üüriäri on vaid visionääridele ja vapratele
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Esimesed mereäärsed korterid valmisid nüüd kevadel.
Uudised
  • 07.05.25, 08:00
GALERII: Scandiumi Marienholm võtab kuju
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik tegi tõsised liigutused.
Suur lugu
  • 23.04.25, 14:31
Kinnisvaraarendaja vaatab peeglisse - pilt on karm
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule.
Suur lugu
  • 30.04.25, 06:45
Elukondlik üüriturg on kännu taga kinni - nuta või naera
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Uudised
  • 06.05.25, 06:45
Selgus aprilli uute kodude müüjate esikolmik
Tulevases ärirajoonis laiutab praegu veel võsa.
Uudised
  • 08.05.25, 13:15
Eesti üks rikkamaid naisi rajab Rakvere linna piirile ärirajooni
Olukorda, kus elektrijuhtmed ligunevad vees, ei tohiks tekkida mitte kunagi mitte üheski hoones.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.05.25, 13:27
Kas tead, mis on sinu kinnisvara väärtus tegelikult?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele