25. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev kirjutas 18. septembri juhtkirjas, et väiksemaid kinnisvaratehinguid võiks sõlmida ilma notariaalse kinnituseta.

Loe Äripäeva juhtkirja, milles väljaanne tegi ettepaneku teatud juhtudel notaris käimise kohustus kaotada, SIIT.

“Kinnisvarabüroo juhina ei ole see populaarne seisukoht, aga igapäevaselt ostjate-müüjate, maaklerite ning notaritega suhtleva inimesena pooldan kindlasti senise süsteemi säilitamist,” rääkis Vahter, kes tõdes, et esmapilgul tundub tõesti, nagu muudaks notari eemaldamine väiksemalt tehingult majanduse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.

“Igapäevane kogemus näitab vastupidist. Tavainimesed ja välismaalased ei tunne juriidilisi nüansse. Praegune süsteem lisab turvalisust ning annab tehingule kaudselt Eesti riigi garantii,” märkis Vahter.

“Kui vastava kvalifikatsioonita inimesed hakkavad tehinguid sõlmima, ei kujuta ma seda segadust ja kohtuskäimist ette. Jah, mõnes riigis võivad sõlmida lepinguid ka kõrgema kutsega maaklerid, kes peavad läbima riikliku atesteerimise. Sisuliselt tähendab see seda, et notar istub enda büroo asemel kinnisvarafirmas,” ütles Vahter ja lisas, et väiksemad firmad ei jaksaks seda endale lubada.

Praeguse süsteemi juures tuleks kindlasti üle vaadata tehingu vormistamise kulud. Nii notarite kui ka kohtutäiturite tasud on kohati nende tegeliku töömahuga võrreldes tasakaalust väljas ning paraku ei saa kokku leppida ka tavapärasest hinnast soodsamaid teenustasusid.