Miks tulla Ärikinnisvara halduse konverentsile?
Tänavune Ärikinnisvara halduse konverents annab kiirülevaate kinnisvara korrashoiu turu põletavamatest küsimustest, tulevikusuundumustest ning jagab praktilisi nõuandeid keeruliste olukordade lahendamiseks.
Võib öelda, et 31. oktoobril toimuv Ärikinnisvara halduse konverents on juba traditsioon, kuna Kinnisvarauudised.ee teemaveeb korraldab seda sündmust Äripäeva hõlma all tänavu kolmandat korda. Erinevalt varasemast on teemad kinnisvara korrashoiu spetsiifilisemad, mis omakorda tähendab, et ettekannetest leiab varasemast rohkem just kinnisvara halduse jaoks olulist infot.
Lähemalt. Lahkame esmakordselt ka mitmeid selliseid teemasid, mis on nii värsked, et need ei ole ajakirjandusse veel jõudnud. Näiteks, uut turvaseadust ja kuidas muust valdkonnast alguse saanud nähtused suruvad end jõuga kinnisvara korrashoiu valdkonda. Just need uued asjad on kinnisvara korrashoiu valdkonda kohati täiesti tundmatuseni ümber kujundamas.
Sealhulgas vaatleme, kuidas töökeskkonna stabiilsust ja töötajate rahulolu tagavat kinnisvara korrashoiu teenust pakkuda ning sisse osta, ennetada üha sagenevat üürnike võlgujäämist, eelolevaid põhimõttelisi muutusi sisevalve kasutamises ning Eestis alles tuure üles võtvat uute IT-süsteemide loomist.
Üks teatud mõttes tavatu konverentsiteema keskendub tööotsijate nõudmisele musta palka maksta. Kinnisvarauudised.ee hinnangul on seejuures tegu laialt levinud ja äärmiselt tavalise nähtusega kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Kui suuremaid korrashoiu ettevõtteid mitte mainida, puutuvad näiteks korteriühistud musta palga sooviga kokku võibolla et isegi 90% juhtudest, kui nad töökäsi otsivad. Ja seda nii koristamise, pisiremontide kui ka mõnevõrra suuremate kinnisvara korrashoiu ja ehitustööde vallas.
Kui otse öelda, siis töötajaid isegi veel on ja ka selliseid, kes nõustuvad turu tasemest madalama palgaga. Aga nende olulisimaks ja vahel ka pea ainsaks tingimuseks on, et raha makstaks välja n-ö mustalt, isikuandmeid töötajate registrisse kandmata, muidu võtab kohtutäitur selle nagunii käest.
Samas jääb tööealist ja –võimelist Eesti elanikkonda aasta-aastalt järjest vähemaks. Statistikat vaadates on ka keskmine võlasumma selline, et võlgnik saaks selle lühema või pikema aja jooksul rahulikult töötades ära maksta. Ometigi on tuhanded võlgnikud valinud seni aastatepikkuse põgenemise tee, kas teadmatusest, suutmatusest kirjalikult asju ajada, võla sissenõudjaga läbi rääkida ja mõistlikeks maksegraafikuteks kokkulepepid teha või mitmetel muudel põhjustel.
Mida kinnisvara korrashoiu ettevõtja, kinnisvara omanik, üürileandja või korrashoiu teenuse sisseostja ning tööandja tähele panema peaks, et n-ö patiseisudest eluga välja tulla, kuuled juba konverentsil. Ärikinnisvara halduse konverentsi programmijuhina võin kindlalt lubada, et kohaletulekut ei ole põhjust hiljem kahetseda!
