Korrashoiu valdkonna parimad
Äripäev on aastaid reastanud parimaid ettevõtteid TOPidesse ja kinnisvara vallas koostatakse lausa kolm erinevat edetabelit. Kinnisvara halduse ja hoolduse TOPi esikohale jõudis seekord mullu riigihankeid võitnud ning seetõttu tegevust laiendanud osaühing HKP.
Korrashoiu TOPi võitjad, HKP omanik Ergi Enok ja tegevjuht Mati Mäe rääkisid septembrikuu Kinnisvara erilehes püsiklientide mõjust ettevõtte majandustegevusele.
Allpool näete erilehes ilmunud artiklit, millele on lisatud ka HKP pildigalerii.
Töötajad HKP Tallinna kesklinna kohvilõhnalises kontoris, mis asub kunagise autobaasi päevinäinud hoonetes Magasini tänaval, naeratavad.
Äripäeva kinnisvara korrashoiuettevõtete TOPi koondarvestuse esikoht tuleb neile suure üllatusena, kuigi HKP jõudis paar aastat tagasi esikolmikusse juba 2014. aasta tulemustega.
“Oleme igapäevaselt toimetanud, püüdnud olla head koostööpartnerid,” selgitab edu tagamaid HKP juhatuse liige Ergi Enok. Pikapeale kooruvad siiski välja mitmed tõsiasjad, mis 2016. aastal HKP tublile tulemusele on hoogu juurde andnud. Näiteks võideti mullu Lasnamäe linnaosa avalike parkide ja haljasalade aastaringse hoolduse hange. HKP hooldab varasemast Nõmme linnaosa ja Saue valla haljasalasid ning võitis tänavu nelja piirkonna haljasalade heakorra hanked Tartus.
“Niidame kokku ligikaudu 250 hektaril ja tagame seal heakorra,” täpsustab Enok. Hooajalisi heakorratöid tehakse Tallinnas ja Harjumaal, Tartus ning Rakveres, kus on harukontorid.
HKP kliendid jagunevad laias laastus kolme gruppi: kohalikud omavalitsused, ärikliendid ja koduaedade rajamiseks haljastuslikke ehitustöid tellivad erakliendid. Kohalikud omavalitsused ja riigihanked annavad kõige suurema osa tööst. Klientide hulgas on ka ligi 50 korteriühistut üle Eesti. Kliendid ja koostöösuhted on neil valdavalt mitte projektpõhised, vaid pikaajalised ning uute tellimuste võitmiseks odavpakkumisi ei tehta.
Hea töö on kliente juurde toonud
Enok ütleb, et HKP hoolduskoristuse maht on viimasel aastal-kahel tõusnud. Ettevõtte peamisteks tegevusaladeks nimetab ta väliheakorda ja sisehoolduskoristust. Jah, kodulehe andmetel tegelevad nad ka autopesuga, kuid seda peamiselt enda tarbeks, oma sõidukeid ning tehnikat käivad pesemas ka koostööpartnerid.
“Meil ei ole kunagi olnud müügijuhti ega müügimeeskonda. Hea töö on rääkinud iseenda eest ja kliendid on meid ise üles otsinud, projektijuhid on teinud neile otsemüüki,” räägivad Enok ja teine juhatuse liige Mati Mäe otsekui ühest suust.
Tänavuse TOPi koondvõitjat eristab mitmetest suurematest heakorraettevõtetest see, et nad kasutavad alltöövõt tu nii vähe kui võimalik ja seejuures on ka heakorratehnika enda oma ning masinapark uus, n-ö esimesel ringil. “Kasutame suuremate masinate puhul liisingut, kuid väiksemad meeskonnaautod ja seadmed püüame kohe välja osta,” räägib Enok.
“Kasutame alltöövõttu vähesel määral, et tagada sõltumatust ja kõrgemat teenuse efektiivsust,” selgitab Mäe.
HKP palgal on praegu 110 inimest, kellest umbes 30% töötab osalise tööajaga bürooruumide koristusel. Enok ja Mäe kiidavad oma töötajaid ja märgivad, et saavutused on tulnud paljuski tänu pikaajalistele stabiilsetele töösuhetele.
Tööd jätkub, oleks vaid tegijaid
Mehed tunnistavad, et ka konkurentidega on nad rahujalal. “Konkurendid on pigem edasiviiv jõud, aga eelkõige keskendume enda tööle,” sõnab Enok. “Tööd jätkub praegu kõigile. Ei ole ohtu, et otsa saab,” täiendab teda Mäe. Viimastel aastatel on riigihangetel mõõdu võtjaid isegi vähemaks jäänud, kuna tugevamatel on käed-jalad niigi tööd täis ja lisanduva mahu võtmiseks ei leita töökäsi.
Ka on riigihangete tingimused karmistunud nii, et väikeettevõtted ei suuda neid täita. Näiteks nõutakse õppinud projektijuhte ja töötajaid, ISO-sertifikaati ja vastutuskindlustust. Kõik muud takistused peale ühe – vaba tööjõu puuduse – on ületatavad, kaasa arvatud tehnika soetamise mured, sest pangad annavad meelsasti laenu, arvab Enok.
Noorte seast ei tule samuti pealekasvu. “Paraku on nii, et kõik noored tahavad kohe olla direktorid. Meil on aga vana kooli ettevõte, kus pead käe mustaks tegema,” lausub Enok. “Kui varem küsis vaba oskustööjõud palka, mida me ei saanud maksta, siis nüüd ei ole isegi kõrge palga küsijaid. Kõik, kes on asjalikud, on kuskil juba paigas,” räägib Mäe. Ta tõdeb, et just suuresti tööjõu puuduse tõttu ei ole HKP-l võimalik soovi korral laieneda. Viimasel ajal on teadlikult seetõttu mõnel hankel ka osalemata jäetud.
“Loodame, et numbrid lähevad tõusujoones,” prognoosib Enok selle ja järgmise aasta käivet ning kasumit. “Praeguse pildiga küll ei näe tagasilööki tulemas.”
Paberimajandust vähemaks
Tulevikku vaadates kavandab HKP senisest laiemat IT-lahenduste kasutuselevõttu ja paberimajanduse vähendamist. Ehitamisel on ka uus peakontor, kuhu kolitakse 2018. aasta aprillis. See hakkab paiknema Tartu maantee kandis.
Galerii
