Tavatu säästumaja muutus rahva lemmikuks

Keramaja
Hiiumaa Keramaja on muutunud ekskursioonide ja välisdelegatsioonide...

Aastaid erinevates kinnisvaravaldkondades tegutsenud inseneriharidusega Tõnis Kasemägi astus traditsioonilise ehituse mõttes kastist välja ning projekteeris võimalikult täpselt kaasaegsetele vajadustele vastava ja tehnoloogia abil kompaktsesse vormi mahutatud hoone.

Tulemuseks on Hiiumaal rahva lemmikuks kujunenud Keramaja, mille konstruktsioonielemendid ja tehnika on rakendatud tööle mitmesse funktsiooni.

“Iga asi teeb mitut tööd. Päikesepaneel on nii avatäide, tuuletõkkeplaat, fassaadielement kui ka elektri andja,” rääkis Kasemägi Kinnisvarauudised.ee-le. Ka kogu maja sisekujundus on rakendatud tal mitmesse funktsiooni. Näiteks kõiki kommunikatsioone sisaldav merekonteineri mõõtu kandiline osa, vineerist sisekujunduselemendid ning isegi köögimööbli tammest töötasapind, mis stabiliseerivad ülejäänus kuplikujulist kergkonstruktsiooniga hoonet.

Tarviliku tehnikaga varustatud interjöör, mis tagab tänapäevastele nõuetele vastava elukeskkonna, areneb seest väljapoole. Just seest väljapoole loodud maja tekitab hoonele poolkera kuju. On ju keral vähima pindala juures suurim ruumala, materjali kulub ehitamiseks vähem ja hoone kubatuur saab viia miinimumini. See omakorda annab kokkuhoidu kütte- ja jahutusenergialt, puuduvad üldpinda raiskavad koridorid, kuid samas annab teise korruse ruume vajadusel siiski eraldada.

Kokku on poolkera kujulise maja kahel korrusel pinda 100 ruutmeetrit, millest võtab esimesel korrusel asuv avatud köök elutoaga 50 ruutmeetrit.

Umbusu ületamine võtab aega

Hiidlased on konservatiivne rahvas ja neil oli Keramaja suhtes algul teatud umbusk. Funktsioonide ühitamine ei olnud Keramaja ehitusel seega ainus väljakutse. Kui Kasemägi kohalikust omavalitsusest vajalikke kooskõlastusi hankis, ütles üks ametnik poolnljatades koguni nii: “Mis kuradi pärast kõik imelikud tüübid meie valda tulevad? Üks tahab ehitada maja puu otsa, teine ümmargust…?”

Kuna hoone on ehitatud tol ajal kehtiva seaduse järgi ja põhjapindala on vaid 60 ruutmeetrit, vajas ehitamine ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Volikogu koosolekul tekitas projekt pisut rõõmsat elevust, kuid sai ehitamiseks vajaliku nõusoleku.

“Kui ehitama hakkasin, uudistati küla peal, et oo, mis kollast kasvuhoonet see mees siia ehitab,” meenutas Kasemägi. Hoone oli selles etapis kaetud kollase tuuletõkkeplaadiga. “Alguses oli võõristus suur, aga nüüd, kui Hiiumaale tulevad külalised ning delegatsioonid välismaalt, tuuakse nad enamasti ka Keramaja vaatama.”

“Tahtsin alguses ehitada maja rohkem mere äärde, Soonlepa mõisa varemetest kaugemale, sest need on muinsuskaitse all. Siin on ka looduskaitseala, mis tähendab, et ehitamine tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga,” rääkis Kasemägi. Kui valla ja keskkonnaametiga sujus asjaajamine ladusalt, siis Tallinnas asuva muinsuskaitseametnikuga läks Kasemägi endalegi üllatuseks vaidlema. Samas oli algusest peale teada, et tegemist on ühe tollase ametniku vastuseisu ja hiljem suisa kinnismõttega, sest tõsised vastuargumendid puudusid, aeg ja energia siiski kulusid.

Lõpptulemusena kerkis Keramaja Soonlepa mõisale tükk maad lähemale, kui algul plaanitud. Maja on omaniku sõnul aga õnnestunud niimoodi ära peita, et inimesed, kes on vaid mõne meetri kaugusel, ei pane seda tähele ning küsivad teed.

Eest kuplikujulise maja tagumine külg on taotluslikult kaetud raudkloriidiga pleegitatud laudisega, et hoone sarnaneks läheduses paiknevatele vanandele ehitistele. Terrakota värvi aknad-uksed, mis annavad tooni ka maja sisekujunduses, püüavad kokku sobituda naabriks oleva ajaloolise magasiaida kivikatusega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tihedalt on läbipõimunult kolm ajaloolist kooslust: vanad mõisalaudad, palkidest taluhooned ja moodsa arhitektuuri ning tehnikaga Keramaja.

Otsimist ja sobitamist palju

Kasemägi rääkis, et väljakujunenud standardite murdmise, erinevate lahenduste kohandamise ja hinnalt jõukohaste pakkumiste otsimisega tuleb targa hoone ehitamisel pidevalt kokku puutuda.

“Käisin kogu maailma läbi ja jõudsin lõpuks Lõuna-Koreasse,” kirjeldas Kasemägi näiteks päikesepaneelide otsingut. Kus öeldi kohe, et erikujulisi päikesepaneele ei tehta, Saksamaal küll lubati, kuid küsiti selle eest hingehinda. “Lõpuks leidsin, et erikujuliste päikesepaneelide valmistaja tehas oli minu Tallinna kodumajast läbi metsatuka kolme kilomeetri kaugusel. Ka olid kohalikud paneelid mujalt leitutega kordades odavamad. Olen väga tänulik koostöö eest selle firmaga.”

Keramaja oli algselt mõeldud uut tüüpi maamajaks, kus on nii vähe asju, kui võimalik, kuid olemas kõik hädavajalik. Päikesepaneelid jaksavad võimsusena välja anda kolm faasi ja 5,5 kilovatti, mis on miinimumini viidud kubatuuri juures piisav, et hoonet ära majandada.

“Küsimus ei ole mitte kütmises, vaid hoopis maja jahutamises,” märkis Kasemägi. Ka tuleb kõik targad süsteemid omavahel niimoodi integreerida, et need looduselt saadavat õigel ajahetkel koguksid ja säilitaksid ning kui vaja, elukeskkonna tasakaalus hoidmiseks kiirelt ära annaksid.

Keramajade rajamise vastu on huvi tundnud ka üksjagu ehitusfirmasid. “Ehitusfirmal on lihtsam ehitada 150 korteriga elamut, kui Keramaja, sest normid on kehtestatud traditsioonilisest ehitusest lähtuvalt. Selliste majade ehitamine vajab mõtteviisi muutust,” leiab Kasemägi. Ta lisas selgituseks, et firmadel on raske leida kõrgtehnoloogiast aru saavaid töömehi.

Mis Keramaja sees on?

Keramaja koosneb kahest üksteise otsa ladustatud merekonteineri moodi kuubikust ning kuplist selle ümber. Konteinerites on kõik kommunikatsioonid. Seal on isegi kamin ja kuubikutest tulevad välja elektri-, vee- ja kanalisatsiooni otsad. Tänu hoone kujule on tarvilike võrkude kogupikkus väike. Näiteks kanalisatsiooni peatrass on vaid 2,5 m pikkune. Toru otsa on ühendatud kaks WCd, dušš ja kööginurk. Kupliosa on valmistatud tehases ning kohapeal kokku pandud. Kui maja ära viia, jääb maha sile maa, sest hoone on püstitatud 26 kruvivaiale ning maasse rajatud vundamenti ei ole.

Tegemist on aktiivmajaga, mis suudab juhul, kui hoone on elektrivõrguga ühendatud ja omab tagasimüügi lepingut, ennast 100% ära majandada. Praegu kasutatakse Keramaja offgrid-lahendusena ehk võrguühenduseta, kus toodetud energia salvestatakse akudesse. Nii suudab Keramaja oma praeguses asukohas, kus puud varje tekitavad, toota umbes 80% tarvilikust energiast.

Galerii

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised