Mainor Ülemiste 10 miljoni eurose võlakirjaemissiooni esimese etapi mitteavalik pakkumine oli edukas ja märgiti 1,3-kordselt üle.

- 2015. aastal viis Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak kinnisvaraarendaja võlakirjad Nasdaq Balti First North võlakirjaturule.
- Foto: Andras Kralla
Ettevõte otsustas esimese etapi mahtu suurendada ülemärgitud summa võrra, 2,65 miljonini, teatas Mainor Ülemiste. Emiteeritavad võlakirjad lunastatakse aastal 2023. Esimese 2 miljoni eurose mitteavaliku pakkumise märkimise tähtaeg kukkus 6. novembril.
Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ütles, et nagu kahe aasta tagusel emissioonil, oli ka nüüd suur huvi kõigis kolmes Balti riigis: “Märgitud võlakirjadest 51% jäi Eestisse, 40% läks Leetu ja 9% Lätti ning märkijateks olid nii erainvestorid kui institutsioonid.” 48 investorist 15 omasid Mainor Ülemiste võlakirju ka eelnevalt.
“Eriliselt hea meel on mul selle üle, et meie linnakusse investeerivad ka meie enda töötajad, kes ostsid võlakirju ligi 10% ulatuses pakkumise summast,“ lisas Nõlvak.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Emissiooni järel esitab Mainor Ülemiste taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Balti börside alternatiivturul First North. Võlakirjaemissiooni teine etapp on planeeritud läbi viia järgmise aasta aprillis.
Mainor Ülemiste finantseerib saadud rahaga ettevõtte põhitegevust ja refinantseerib senised võlakirjad. Ettevõtte konsolideeritud käive oli 2016. aastal 5,7 miljonit eurot (2015: 5,1 miljonit), muud äritulud 1,8 miljonit eurot (2015: 0,8 miljonit) ning puhaskasum 6,4 miljonit eurot (2015: 5,5 miljonit). 2016. aastal investeeris ettevõte hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 16 miljonit eurot. Ettevõtte omakapital oli majandusaasta lõpu seisuga 84 miljonit eurot.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?