Võidu taga kolme aasta eest valminud laiendus

Guido Pärnits
Guido Pärnits Ülemiste keskuse laiendust avamas 2014. aasta lõpus.

Ülemiste kaubanduskeskust majandava osaühingu Ülemiste Center juht Guido Pärnits tunnistab, et 2016. aasta käibe ja kasumi hüpe kaasnes otsustega, mille tulemusel kujundati keskuse varasem äri ümber ning võeti kasutusele laiendusega valminud pind.

Pärnits märgib, et ajal, mil Ülemiste keskus laienemist kavandas, olid kaubanduskeskustes kasutusel veel boksid, mida ühest poest teise liikumiseks eraldasid kitsad koridorid. Sellist lähenemist, nagu Ülemiste keskus kasutusele võttis ja kus laiadesse koridoridesse toodi meelelahutust ja elu, ei olnud veel nähtud.

“Mida iganes me keskusele lisame, kas head disaini või istekohti, peab olema ka võimalikult hea kaupluste koosseis. Oleme täiesti tasemel ja meil on selgelt parim kaupluste koosseis Tallinnas,” lisab ta. Ühtlasi võttis Ülemiste keskus peale laienduse avamist 2014. aastal kasutusse rahustava muusika, et konkreetseid kiireid oste tegema tulnud inimesi maha rahustada. Üldiselt võib Pärnitsa sünul loota, et kiirustamise unustanud ja hetkeks pingil või kohvikus istet võtnud inimene ostab rohkem, kuigi otsest statistikat selle kohta ei ole.

Kauplused klastritesse

Sageli heidetakse suurtele kaubanduskeskustele ette, et ostjad ei jaksa keskuse ühes otsas asuvast poest teises servas paiknevasse poodi käia. Aga ei peagi, sest kui inimene tuleb ostma näiteks laste mänguasju, on mänguasjapoed koondatud lähestikku. Ka kingapoed ja muud spetsiifilist kaupa müüvad poed on teineteise läheduses, räägib Pärnits. “Meil on ühes koridoris 23 jalatsipoodi, mis on keskus suure keskuse sees,”on ta uhke.

Ülemiste City areng on büroolinnaku ja Tallinna lennujaama vahele jäävale Ülemiste keskusele mõjunud hästi. Pärnits räägib, et kui Ülemiste Citysse ehitatakse kortermajad ning Tallinna lennujaama liiklus suureneb, kajastub see kohe ka nende äris. Lisaks on lähiaastatel oodata Rail Balticu terminali. Ühistranspordi ühendus Tallinna kesklinnaga on juba olemas – liiguvad nii bussid kui ka tramm.

“Midagi erilist ja üldhuvitavat siin ei ole, kõik lepinupartnerid on meil samad,” selgitab Pärnits majandusaasta aruandest nähtuva halduskulude kahekordse vähenemise kohta. Kuna Ülemiste keskuse laiendamisel arvestati BREEAM sertifikaadi nõuetega, vahetati kogu valgustus LEEDide vastu, ventilatsioon, küte ja jahutus integreeriti. Aasta jooksul peale ehitustööde lõppemist toimus betooni “kuivatamine” ja tarkade süsteemide häälestamine, mille tõttu tuli temperatuuri tavapärasest pisut kõrgemal hoida. Nüüd on lisaküte välja lülitatud.

Pidev töö võlglastega

“Töö võlglastega ei ole meie jaoks väga koormav, kuna keskusel läheb hästi. Keskuse kaupluste maksedidtsipliin on üldiselt väga hea,” ütles Pärnits. Kui kauplus hilineb üürimaksega, võtab ta telefonitoru ja helistab, uurib, mis on põhjuseks. “Kas see on siis teiste maksete eelistamine, ülskõiksus või unustamine, tegeleme iganädalaselt ja ise. Inkassofirmade kasutamine pigem halvendab üürisuhteid,” teab ta kogemust jagada. Küll aga on maksjatele mõjunud motiveerivalt võlgu oleva kaupluse elektri väljalülitamine üheks-kaheks päevaks.

Ehkki nõuded üürnike vastu on vähenenud, löövad need vahel siiski üles. “Näiteks Seppälä oli meil väga suure pinnaga sees. Osa rahast saime kätte, kuid midagi tuli ka maha kanda. Kui keegi läheb ikka pankrotti, ei ole midagi teha,” lausub Pärnits.

Ka suure kaubanduskeskuse käivitamine ei lähe kergelt ja omal ajal tuli Pärnitsal mitmeidki kaupmehi veenda, et ostjad tulevad. Kaupmeeste meeleheite leevendamiseks tuli tal sõlmida üüri tasumiseks erikokkuleppeid ja teha maksegraafikuid.

Ostjad lõpuks kohal

Kuigi muljetavaldavate numbriteni jõudmiseks kulus tervelt kolm aastat, on ostjad nüüd kohal. Tänavuseks Ülemiste kaubanduskeskuse külastajate arvuks kujuneb 7,2 miljonit ehk ligikaudu 20 000 inimest lahtioleku päeva kohta.

Võrreldes eelmise aasta käibega prognoosib Pärnits üürnikele 8%-list käibe kasvu. Keskusel endal mingit suurt üleshüpet enam ei tule, üürilepingud on pikaaajalised ja seetõttu lisandub Ülemiste Centerile käivet vaid 5%. Osa käibekasvust tuleneb sellest, et üürimaksed on seotud kaupluste läbimüügiga ning kui poodidel läheb hästi, kajastub see ka kinnisvaraomaniku majandustulemustes.

Praeguse kaubanduspinna mahu kohta arvab Pärnits, et seda on, kuid mitte liiga palju. Isegi kui üüripinda tuleb juurde, on 2018. aasta kaubandusele hea aasta. Isegi T1 avamine aasta lõpus ei mõju konkuentidele kohe. “Kui aga 2019 avatakse veel mõni keskus, võib tulla kaupluste ja väiksemate kaubanduskeskuste pankrotte,” selgitab ta.

Pärnits märgib, et ei saa nende keskuste nimesid välja öelda, millel on juba praegu nõrgad külastatavuse ja käibe tulemused. Küll aga võib tema hinnangul hapralt minna seal, kus 50% keskuse pinnast on kehva käibega toidukaupluse all. Riias elasid suured kaubakeskused Prisma kinnipaneku üle, kuid väike kaubanduskeskus on peale suurpoe lahkumist sama hästi kui tühi. “Võideldakse aga kindlasti lõpuni,” on Pärnits veendunud.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised