27. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konverentsi korraldaja Aira Tammemäe selgitab, et peamine eduga kaasnev oht on peapööritus. Kuidas edu mõjub ja kas tekitab sõltuvust, oleneb inimese üldisest vaimsest tervisest, intellektist ja geneetilisest soodumusest.

Äri rajamine eduelamusele on kinnisvaravahenduses üsna levinud ja seda mitte üksnes Ameerikas, vaid ka Eestis.

Eduga võib samas ära harjuda nii, et inimene on pidevas mürgistuse seisundis. Ja kui keskkond muutub – kas sellepärast, et maailm muutus või sellepärast, et edukas inimene astus ise mullist välja –, tekivad sõltuvust iseloomustavad rängad võõrutusnähud.

Edusõltuvus on nagu iga sõltuvushäire, märgib Tammemäe. Alguses annab edudoos hea tunde. Eduelamus kütab sooritusvõimet, kuni ühest annusest enam ei piisa. Saavutus ei rõõmusta enam, vaid tekitab vajaduse jõuda veelgi kaugemale. Ligi hiilib ka edu pohmell. Eile oli kõik hästi, aga täna on maailm tühi, masendav paik. Ja fookus lähebki paigast.

Edukoolitajad on nagu narkodiilerid, lisab ta. Kui usk edusse kipub kaduma ja on vaja uut doosi, saab seda leida koolituselt. Kõrvaltvaatajale võib selline koolitus tekitada iivelduse, kuid särasilmne eestkõneleja loob oma edulugudega illusiooni, mille järgi saalitäis hõiskavat rahvast januneb.

Loe Aira Tammemäe täispikkuses edusõltuvuse analüüsi SIIT.

Vaata 8. detsembril 2017 toimuva psühholoogiakonverentsi kava ja esinejate tutvustusi SIIT.