Tõsiseid Tallinna Postimaja ostuhuvilisi oli rohkem kui üks, kuid täpse kosilaste arvu eelistab Catella juht Aavo Kokk vaid enda teada jätta. See lihtsustab kinnisvara müüki, leiab ta.
Aavo Kokk
  • Aavo Kokk
  • Foto: Äripäev
Alates 2011. aastast Tallinna Postimaja ümberehitust ja möödunud aasta sügisest hoone müüki korraldanud Catella Corporate Finance tegevjuht Aavo Kokk vastab kinnisvarauudised.ee küsimustele.
MIDA FONDID OTSIVAD?
Veebruaris toimuval suursündmusel Äripäeva kinnisvarakonverents 2018 räägib Lumi Capitali partner Raiko Uri, millist vara kinnisvarafondid Eesti turult otsivad ja mida tähele panna ehitusjärgus vara müügil. Registreeru kinnisvarakonverentsile SIIT.
Kui palju kosilasi Postimajal kokku käis?
Ma ei oska isegi öelda kui palju. Läbi aegade ikka päris palju. Eestis on vähemasti 10 kinnisvaraettevõtet, mis suudaksid soovi korral osta 30 miljonit eurot maksvaid maju. Kõik need kindlasti kaalusid ka Postimaja ostu. Lisaks oli mitmeid investoreid, kellel Eestis veel vara ei ole. Eks ikka seepärast, et Postimaja on nii prominentsel ristmikul.
Kuidas suhtub Postimaja ja Coca-Cola Plaza ühendamise plaanidesse Tallinna linnaplaneerimise amet?
Seda peab nende käest küsima. Tallinna linn on astunud linna peatänava projektiga muljetavaldavaid samme Narva maantee ja Pärnu maantee ümberplaneerimiseks ning linnasüdame paremaks merele avamiseks. Kuna Postimaja ja Coca-Cola Plaza jäävad selle planeeringuala keskmesse, jälgib linnaplaneerimise amet kõiki arenguid muidugi tähelepanelikult. Korraldasime Coca-Cola Plaza omanikega arhitektuurikonkursi kahe hoone vahelise ala täisehitamise lahenduste saamiseks ning hää oli tõdeda, et konkursi žüriis lõid kaasa ka linnaplaneerimise ameti inimesed.
Kui palju tuleb laienduse ja ümberehitusega Postimajale juurde üürile antavaid ruutmeetreid ja parkimiskohti?
Täpseid numbreid ei oska praegu keegi öelda. Arhitektuurikonkursilt on selgumas üldine kontseptuaalne lahendus, täpsem projekteerimine alles järgneb. Usutavasti on suurusjärk 8000 m2 üürileantavat pinda. Aga võib tulla ka rohkem. Küll ma ei usu, et parkimiskohti lisandub. Selleks ei ole lihtsalt vajadust, kuna kesklinnas on väga palju parkimisvõimalusi juba praegu. Olgu siin nimepidi üles loetletud Rotermanni maa-alune parkla, Viru Keskuse parkla, Ahtri tänava parklad, Rävala parkimismaja ja Rävala puiestee maa-alune parkla, kuid kesklinnas saab parkida ka mujal.
Kuidas plaanib Postimaja kaubanduskeskus konkureerida Porto Franco, Nautica ning lähiaastatel uuendatava Viru keskuse ja uue Tallinna Kaubamajaga?
Aeg näitab. Kinnisvara puhul on olulisim asukoht. Minu teada ei ole Tallinnas ühtegi teist ristmikku, mis ligilähedaseltki konkureeriks jalakäijate liikluse mahult Narva maantee, Hobujaama, Laikmaa ristmikuga.
Milliseid turundusvõimalusi kesklinna kaubanduskeskustel praegu näed? Kuidas keskused saaksid üksteisest rohkem eristuda?
Äärelinnades olevaid kaubanduskeskuseid peaksime nii täna kui edaspidi vaatlema kui omaette hooneid, kuhu minnakse spetsiaalselt ja kus peab olema poodide, sööklate ja lustimise õige kooslus. Kesklinnas on asi teistmoodi. Seal liiguvad inimesed mööda tänavaid ja astuvad sisse mitmetesse majadesse. Kesklinna kaubamajade ühine huvi on linnaruum, mis meelitab linnas jala käima.
Mida võiks ehitada sellele kinnistule, kus asub praegu bussiparkla ja mille kohta veel mõni aasta tagasi räägiti, et sinna tuleb samuti kaubanduskeskus, ankurüürnikuks Prisma?
Praegu on Tallinna linn nii palju mere poole arenenud, et sellele kinnistule võib ehitada ükskõik mida - kontoreid, kaubandust, kortereid. Seni ei ole sinna midagi rajatud sellepärast, et ühteaegu tuleks linnale tasuta välja ehitada maa-alune bussiparkla. See lisakulu muudab ka muu kinnistu arenduse võimatuks.
Minu meelest peaks Tallinna linn kesklinna bussiliikluse põhimõtteliselt ümber korraldama, loobuma kesksetest bussiterminalidest ning kavandama kesklinna läbivad bussiliinid. Praegune kesksete terminalide loogika hakkab ka takistama linna peatänava projekti.
Kuidas kinnisvaraomanikud peaks kohanduma sellele, et kinnisvara kasutajate ärid ja vajadused muutuvad, sh hooneid ei saa kasutada enam nende algses funktsioonis, kuid me ei tea veel päris kindlalt, millised on üürnike lähema aastakümne soovid ning vajadused, nende valmisolek end konkreetse asukohaga viieks ja rohkemaks aastaks siduda?
See on üsna ilmne, et teatud aja tagant tuleb hooneid ümber ehitada. Ja seda ju ka tehakse. Alates 2015. aastast kehtib Eestis ka uuendatud ehitusseadustik, mis võimaldab hoonetele ettenähtud funktsiooni vabamalt muuta ning vähemasti Eesti suuremates linnades on linnaplaneerimise ametnikud hakanud päris hästi tajuma, kuidas neid võimalusi taktitundeliselt kasutada.
Millist rolli näed tuleviku äri- ja linnakeskkonna kujundamises inimestel, kes tegelevad praegu kinnisvaraga kas maakleri, nõustaja, konsultandi või mõnd teist sarnase sisuga ametinimetust kandes?
Eks nad kõik ühel või teisel moel osalevad juba praegu linnakeskkonna kujundamises. Vaatame kasvõi Kalamaja piirkonna arengut Tallinnas. Linn ajab oma projekte, iga arendaja ajab oma projekti, iga ekspert müüb oma teenust ning ega liiga palju koordineerimist ju ei ole. Ometi on mingi ühine taju, mis see Kalamaja õhkkond umbes on ning individuaalsed tõlgendused on tekitanud üsna harmoonilise terviku.
Mis on kinnisvara vahendaja jaoks praegu kõige raskem, kuidas neid raskusi tehingusse jõudmiseks ületad?
Iga tehing on erinev. Mõnikord on probleemiks müüja seatud liiga kõrge hind, mõnikord hindavad pangad vara riski liiga suureks ja annavad vähe laenu, mõnikord on hoone seisukord vilets, mõnikord on üürilepingud liiga lühikesed jne.
Eks iga investor langetab oma otsused ise. Meie töö on kinnistute ning hoonete puhul õigesti ja õiglaselt kõik olulised asjaolud selgesti kirja panna. See on natuke nagu hea majandusajakirjaniku töö - ka meie jutustame äridest lugusid. Ainult, et meie lood on pikemad, detailsemad ja meil on palju vähem lugejaid :).
Milliseid arenguid ootad maailmamajanduses ja kinnisvaraturul aastal 2018?
Maailmamajanduses näeme igal pool majanduskasvu ja see toob kaasa hindade kasvu. Kuna rahamahud kasvavad, otsitakse jätkuvalt võimalusi, kuidas raha teenima panna. Nii toidetakse ka kinnisvaraturgu. Kuni investeeritakse kohtadesse, kus inimeste arv kasvab, on kõik üsna mõistlik. Kui hakatakse investeerima sinna, kus inimesed ei käi, saab varsti palju nalja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Neutra Capital ASi enamusomanik ja nõukogu liige Kenneth Karpov värvi kokku ei hoia.
Uudised
  • 09.11.26, 06:15
Siin on järgmise aasta büroopindade võitjad ja kaotajad. Aastaks 2030 on see turg kummuli
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
LHV sildiga City Plaza büroohoone hinnalipik on aruande järgi 21 miljonit eurot, Endoveri kätte peaks see liikuma järgmisel aastal.
Uudised
  • 10.11.26, 11:16
Endover ostab LHV peakontori ja ehitab sinna kortereid
Selle kompleksi avamine on planeeritud 2029. aastasse.
Uudised
  • 06.11.26, 12:23
Neutra rajab Fahlesse 45-miljonilise hotelli ja veekeskuse
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
PROACT Haldus OÜ tegevjuht Janek Hintsov teeb hoiatuse.
Uudised
  • 10.11.26, 06:30
Paljude hoonete tehnosüsteemide turvalisus tiksub nagu pomm
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
“Oleme stardijoonelt edasi liikunud, aga hoogu pole veel sisse saanud,” möönab ehitajate tulemustega tutvunud Tõnu Toompark.
Börsiuudised
  • 09.11.26, 07:15
Tõnu Toompark otsis Merko ja Nordeconi aruannetest 1 konkreetset uudist
Nordeconi investor eelistab Merkot
Arco Vara värske finantsjuht Märt Meerits.
Börsiuudised
  • 12.11.26, 16:37
Arco Vara vahetas taas juhti, seekord finantsjuhti
Elamus Kinnisvara asutaja ja kutseline kinnisvaramaakler Maia Karro on aastate jooksul saanud põhjaliku kogemustepagasi.
Uudised
  • 09.11.26, 08:45
See on minu kodu! Siiski uuri 7 olulist asja, enne kui pead maksma kallist kooliraha
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele