Eluruumide arv on kolmekordistunud

Korrusmaja
Korrusmaja Haabersti linnaosas Tallinnas

Viimase 100 aastaga on Eesti eluruumide arv kolmekordistunud. 2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, millest 76% olid ka asustatud.

Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on eluruumide arv kasvanud peaaegu kolmekordseks, avaldas statistikaamet. Asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerand oli alla 80 m2 ja kolmandik jäi suurusvahemikku 60–80 m2. Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas 2- ja 3-toalisi, vastavalt 32% ja 30%. Kraanivesi oli 93% asustatud eluruumidest. Vesiklosett oli olemas 88%, vann või duðð 84% ning keskküte 70% eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68% asustatud eluruumidest.

Alates 2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruumi, ehk 10% olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.

Statistikaamet avaldab 2018. aastal esmakordselt elamumajanduse andmeid tuginedes Eesti registrite andmetele. Kasutatud metoodika on koostatud 2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades.

Eluruumide üldkogum on moodustatud kolme registri andmete alusel: aadressiandmete süsteem (ADS), rahvastikuregister (RR) ja ehitisregister (EHR), tehnilised andmed on pärit EHR-st ja vajadusel on neid täiendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised