27. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti kinnisvaraturul tehti 2017. aaastal kokku 63 115 tehingut. Arvesse on seejuures võetud kõik võõrandamistehingud, milleks on ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Veidi üle 55% ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega.

Korteriomanditest eluruumide ostu-müügitehingute arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 8,2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5%.

„Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse,“ kommenteeris Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2017. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles 0,5 €/m² Järva maakonnas ning 21€/m² Harju maakonnas.

Haritava maa turusektoris olid hinnatuimad Jõgeva, Järva ning Põlva maakonna põllumaad, kus hektari mediaanhind ulatus 3 300 - 3 400 euroni. Metsamaad olid suurima hektari mediaanhinnaga Võru ning Valga maakonnas, vastavalt 4 904 ja 3 760 eurot.

Maa-amet koondas kinnisvaraturu aastaülevaatesse kõikide vähemalt viie tehinguga asulate hinnatasemed ja seda kõikide kinnisvarasektorite lõikes. Aktiivseim oli kinnisvaraturg Harju maakonnas, kus toimusid ligi pooled kõikidest tehingutest. Vaata ülevaadet SIIT.