2. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Targa maja lahendusi tootva JUNGi Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul hoolitseb nutikas maja eeskätt selle eest, et inimese igapäevane elu- ja töökeskkond oleks kasutajale võimalikult mugav, tervislik ja turvaline ning rutiinide täitmisele kuluks vähem auru.

Teades kasutaja vajadusi, harjumusi ja soove, reguleerib tark maja nende põhjal kümneid funktsioone nagu näiteks küte, ventilatsioon, valgustus ja turvasüsteem. Hoonesse paigutatud ja süsteemi ühendatud sensorid nii majas kui õues koguvad andmeid ööpäevarütmi ja kliima kohta ning arvestavad muuhulgas ka kellaaegade ja ilmamuutustega.

Melts märkis, et huvi targa maja vastu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kuid teadlikkus selle olemusest ja pakutavatest lahendustest on praegu veel suhteliselt madal. „Seoses nutiseadmete laia leviku ja valikuga peetakse sageli nutikoduks ka maja, mis on varustatud üksikute eraldiseisvate nutiseadmetega,” selgitas ta ja lisas, et tark maja ei koosne üksikutest lahendustest, vaid kujutab endast maja terviklikult kontrollivat ja juhtivat süsteemi.

Inimesed ei oska tihtilugu öelda, mida täpselt nad nutihoonelt ootavad. „Tavapärane on, et küsitakse lihtsalt tarka maja või palutakse projekteerida täislahendus,” ütles hoonete automatiseerimisele spetsialiseerunud osaühingu Saksa Smart juhatuse liige Tõnu Linno. Ekspert soovitab alustada vajaduste kaardistamisega, et lahendus saaks selline, mis tõepoolest sulandub kasutaja igapäevasesse elurütmi.

Esimest tarka maja kavandades soovitavad nii Melts kui Linno alustada põhifunktsioonidest ehk kütte-, ventilatsiooni- ja turvavajaduste täpsustamisest. Integreeritavate lahenduste puhul saab neile hiljem muid funktsioone juurde lisada.

Elektriinseneri, valgustustehnika lektori ja Tiiu Tamme Insereribüroo juhatuse liikme Tiiu Tamme sõnul on hoone kasutusmugavuse poole peakt olulisel kohal ka valgustus, mis paneb nurgakivi inimese psüühilisele ja füüsilisele tervisele.

„Tervist toetab kõige paremini see, kui tehisvalgus muutub vastavalt ööpäevarütmile - valgustuse tugevus ja näiv värvus vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele,” selgitas Tamm.

Linno sõnul levib targa maja kohta ka arusaam, et selle juhtimine nõuab igapäevast sekkumist ja põhjalikke tehnoloogilisi teadmisi, kuid lõppkasutaja poole pealt vaadatuna ei vasta see tõele.

Varem on sarnase tavatarbijale mõeldud teabepunkti targa maja lahenduste käega katsumiseks avanud Indome. Mitmed kinnisvaraarendajad on paigaldanud targa maja lahendusi hinnatud piirkondades ehitatud kortermajadesse, kuid tarkade ärihoonete ehitus alles alustab Eestis oma võidukäiku. Tarkade majade tulekule annab hoogu juurde kallinev tööjõud.