22. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turvaseadus märgib maha uusi jõujooni

Turvamees
Foto: Äripäev
Praegu siseministeeriumis viimast lihvi ootav ja tõenäoliselt veel enne suve riigikogusse minev uus turvaseadus eristab senisest täpsemalt turvateenuse ja valveteenuse ning määratleb varasemast selgemalt vastavat teenust osutavate ettevõtetele ning töötajatele esitatavad nõuded.

Ehkki asjaosalised ei olnud enne Kinnisvara trükkiminekut (Äripäeva erileht Kinnisvara ilmus 13. märtsil 2018) veel valmis turvaseaduse detaile avama, rääkis siseministeeriumi nõunik Eimar Veldre läinud sügisesel Ärikinnisvara halduse konverentsil, et teravalt on üleval tehnilise valve standardiseerimise teema.

Turvatehnika teeb võidukäiku

Kui me räägime turvateenustest, siis tehniliste lahenduste osakaal järjest kasvab. Uuringud näitavad, et eesti inimesed ja ettevõtted lahendavad oma turvaküsimusi järjest rohkem nii, et ostavad ehitustarvete poodidest ja elektroonikapoodidest igasuguseid vidinaid, panevad need kokku, laevad mingi äpi alla ja ka turvaettevõtted pakuvad sellised teenuseid.

"Kus jookseb aga piir ja kuidas tagada sellises olukorras valve- ja turvateenuse kvaliteeti?" küsis Veldre ja vastas samas, "siin on meil mõned mõtted, kuidas tagada kvaliteeti ilma, et me hakkaks tehnoloogiat reguleerima. See on nonsenss."

Miks on vaja turvategevust üldse reguleerida, ettevõtjad võiks ju teenust pakkuda nagu igaüks tahab, mõtiskles Veldre ja tõi teema avamiseks välja kolm võtit, millega tuleb arvestada. Esiteks, turvatöötajail on rohkem õigusi kui tavalistel inimestel, sest nad sekkuvad inimeste ellu. Suuremate õiguste põhjendatud kasutamiseks peavad need õigused olema seadusega paika pandud. Teiseks on oluline, mida riik ootab sellelt tegevussuunalt ja kolmandaks on vaja tagada teenuse kvaliteeti, et takistada turvaturgu solkivate ettevõtjate nipitamist ja pidevat n-ö lati alt läbi käimist.

Tegevusalasid püütakse piiritleda

"Kui su kinnisvara on suur ja mõjuvõimas, pead arvestama, et terrorioht võib jõuda ka sinu majja ning sa pead oma maja turvamisega tegelema," ütles Veldre. Suurima muudatusena tõi ta mullu oktoobris välja, et uus turvaseadus ei räägi tegelikult enam teenustest, vaid tegevusaladest. Turvaettevõtted ise disainivad teenuseid ning teevad vajadusel kliendile sobiva pakkumise, kujundavad seda. Erinevatel tegevusaladel on seejuures erinevad nõuded.

Klassikaline turvategevus on valvetegevus. Siis on turvaaudit, mis seisneb konsultatsioonis, turvatöötajate väljaõpe ehk koolitustegevus ning turvaseadmestiku projekteerimine, paigaldus ja hooldus, mis oma sisult ehitus ja kinnisvara korrashoid.

Tehniline valve on ja jääb valvetegevuseks, kuid uue turvaseaduse tegemise käigus on arutatud, kes saab turvatehnikat projekteerida, paigaldada ning hooldada. "Mida siin näeme - standardid aitaks paremini kvaliteeti tagada. Tehnoloogiaga võidu joosta on raske," lausus Veldre.

Eraldi teema on kinnisvara korrashoiu kompleksteenused, kus valvamine on korrashoiu teenuse osa. Seaduseloojad on endale aru andnud, et puhtalt ühe valdkonna ettevõtteid on järjest vähem ja ka kliendid ootavad varasemast rohkem paindlikke teenuseid.

Siseministeeriumi ja suurimaid turvavaldkonna firmasid koondava liidu murekoht on, kuidas turvaettevõtlusse sisenevaid ettevõtteid kontrollida. "Lävepakk ei saa olla väga kõrge, kuid on vaja ka järelkontrolli, et takistada kõlvatut konkurentsi," märkis Veldre.

Sisevalvele oodata täiendavat koolituskohustust

Sisevalve küsimused ja koolitusnõuded vaadatakse samuti üle. Valvamine on oma olemuselt iga tegevuse sees ja see ei ole iseenesest keelatud, kui pead näiteks poodi ja valvad oma vara. Kuid kõikjal, kus on sisevalve üksus, mis tegutseb avalikus ruumis, näiteks kaubamajas, ärihoones või mujal, kust inimesed saavad läbi liikuda, tuleb omada edaspidi turvatöötaja kvalifikatsiooni.

Praegu on politseis registreeritud ligikaudu 30 sisevalveüksust ja need on hästi eripalgelised alates suurte riiklike ülikoolide üksustest kuni väiksemate tootmisettevõtete sisevalveüksusteni. Iga infolaua töötajat uue seadusega turvatöötajaks muutma ei hakata. Tuleb aga aru saada, et turvatöötaja nii valvab kui ka kaitseb. Infolaua töötaja reeglina vaid jälgib toimuvat ning sekkuda ei tohi. Kui infolaua töötaja peab töölepingust tulenevalt ka vara või inimesi kaitsma, kehtivad ka talle turvatöötaja nõuded. Ehitusplatsil putkas istuv valvur samuti lihtsalt valvab. Varguse tõkestamiseks tuleb tal välja kutsuda turvatöötaja.

On lepingu sisu küsimus, kas turvakaameratega ainult jälgitakse või sõidetakse ehitusplatsile ka varast tõkestama. Eraldi teema on kinnisvara korrashoiu kompleksteenused, kus valvamine on korrashoiu teenuse osa. Oleme endale aru andnud, et puhtalt ühe valdkonna ettevõtteid on järjest vähem ja ka kliendid ootavad varasemast rohkem paindlikke teenuseid.

MIS ON MIS

Turvateenus. Osutab vormiriietust kandev inimene, kel on nii vahendid kui ka väljaõpe enesekaitseks. Vältimatu seal, kus on kohese füüsilise sekkumise vajadus ning lahendamist ootavad algoritmidesse mahutamata olukorrad, näiteks on vaja juhtida kriisi. Turvatöötaja suhtleb, juhendab inimesi, abistab masinaid ja kontrollib nende tööd, jälgib videopilti, vaatab reisijaid, pagasit ja sõidukeid läbi, hindab valveseadmete leitud kraami ohtlikkust ja lubatavust, peab kuriteokahtlusega inimesi kinni. Lahendab vajadusel haldusprobleeme, hoiab korda parklas, annab esmaabi. Alginvesteering ei ole kuigi suur või saab kohe kuludesse kanda. Igakuised tööjõu hinnast sõltuvad püsikulud.

Valveteenus. Võib olla üles ehitatud nii oma töötajatele kui ka valvetehnikale. Turvakaamerad, turvaväravad ja kaubakaitse elemendid distsiplineerivad. Tehniliste lahenduste alla kuuluvad ka paanikanupud, pagasi läbivalgustusseadmed, kehaskannerid, metallidetektorid, videokaamerad, valvesüsteemid ning tarkvara, mis kõik aitavad probleeme tuvastada. Andmekaitse ja küberturbe nõuetele vastava tehnilise süsteemi ülesehituse ning kasutuselevõtu puhul on alginvesteering arvestatav väljaminek, mille tasuvusaeg võib ulatuda mitmetesse aastatesse. Püsikulud tehnilisele valvele on suures plaanis 20% mehitatud valve hinnast, kuid need üksi, ilma turvatöötajata, ei taga siiski kaitset näiteks professionaalsete varaste, vandaalide ega terrorismi vastu.

Allikad: G4S, kinnisvarauudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474