Turvaseadus märgib maha uusi jõujooni

Ehkki asjaosalised ei olnud enne Kinnisvara trükkiminekut (Äripäeva erileht Kinnisvara ilmus 13. märtsil 2018) veel valmis turvaseaduse detaile avama, rääkis siseministeeriumi nõunik Eimar Veldre läinud sügisesel Ärikinnisvara halduse konverentsil, et teravalt on üleval tehnilise valve standardiseerimise teema.

Turvatehnika teeb võidukäiku

Kui me räägime turvateenustest, siis tehniliste lahenduste osakaal järjest kasvab. Uuringud näitavad, et eesti inimesed ja ettevõtted lahendavad oma turvaküsimusi järjest rohkem nii, et ostavad ehitustarvete poodidest ja elektroonikapoodidest igasuguseid vidinaid, panevad need kokku, laevad mingi äpi alla ja ka turvaettevõtted pakuvad sellised teenuseid.

Sisevalvele oodata täiendavat koolituskohustust

Sisevalve küsimused ja koolitusnõuded vaadatakse samuti üle. Valvamine on oma olemuselt iga tegevuse sees ja see ei ole iseenesest keelatud, kui pead näiteks poodi ja valvad oma vara. Kuid kõikjal, kus on sisevalve üksus, mis tegutseb avalikus ruumis, näiteks kaubamajas, ärihoones või mujal, kust inimesed saavad läbi liikuda, tuleb omada edaspidi turvatöötaja kvalifikatsiooni.

Praegu on politseis registreeritud ligikaudu 30 sisevalveüksust ja need on hästi eripalgelised alates suurte riiklike ülikoolide üksustest kuni väiksemate tootmisettevõtete sisevalveüksusteni. Iga infolaua töötajat uue seadusega turvatöötajaks muutma ei hakata. Tuleb aga aru saada, et turvatöötaja nii valvab kui ka kaitseb. Infolaua töötaja reeglina vaid jälgib toimuvat ning sekkuda ei tohi. Kui infolaua töötaja peab töölepingust tulenevalt ka vara või inimesi kaitsma, kehtivad ka talle turvatöötaja nõuded. Ehitusplatsil putkas istuv valvur samuti lihtsalt valvab. Varguse tõkestamiseks tuleb tal välja kutsuda turvatöötaja.

On lepingu sisu küsimus, kas turvakaameratega ainult jälgitakse või sõidetakse ehitusplatsile ka varast tõkestama. Eraldi teema on kinnisvara korrashoiu kompleksteenused, kus valvamine on korrashoiu teenuse osa. Oleme endale aru andnud, et puhtalt ühe valdkonna ettevõtteid on järjest vähem ja ka kliendid ootavad varasemast rohkem paindlikke teenuseid.

MIS ON MIS

Turvateenus. Osutab vormiriietust kandev inimene, kel on nii vahendid kui ka väljaõpe enesekaitseks. Vältimatu seal, kus on kohese füüsilise sekkumise vajadus ning lahendamist ootavad algoritmidesse mahutamata olukorrad, näiteks on vaja juhtida kriisi. Turvatöötaja suhtleb, juhendab inimesi, abistab masinaid ja kontrollib nende tööd, jälgib videopilti, vaatab reisijaid, pagasit ja sõidukeid läbi, hindab valveseadmete leitud kraami ohtlikkust ja lubatavust, peab kuriteokahtlusega inimesi kinni. Lahendab vajadusel haldusprobleeme, hoiab korda parklas, annab esmaabi. Alginvesteering ei ole kuigi suur või saab kohe kuludesse kanda. Igakuised tööjõu hinnast sõltuvad püsikulud.

Valveteenus. Võib olla üles ehitatud nii oma töötajatele kui ka valvetehnikale. Turvakaamerad, turvaväravad ja kaubakaitse elemendid distsiplineerivad. Tehniliste lahenduste alla kuuluvad ka paanikanupud, pagasi läbivalgustusseadmed, kehaskannerid, metallidetektorid, videokaamerad, valvesüsteemid ning tarkvara, mis kõik aitavad probleeme tuvastada. Andmekaitse ja küberturbe nõuetele vastava tehnilise süsteemi ülesehituse ning kasutuselevõtu puhul on alginvesteering arvestatav väljaminek, mille tasuvusaeg võib ulatuda mitmetesse aastatesse. Püsikulud tehnilisele valvele on suures plaanis 20% mehitatud valve hinnast, kuid need üksi, ilma turvatöötajata, ei taga siiski kaitset näiteks professionaalsete varaste, vandaalide ega terrorismi vastu.

Allikad: G4S, kinnisvarauudised.ee