Päästeamet valmistub kauplusi kontrollima

Tulekahju
Venemaal sai kaubanduskeskuse põlengus surma üle 50 inimese.

Eesti Päästeamet analüüsib eilset rohkem kui 50 inimohvriga kaubanduskeskuse põlengut Venemaal ja valmistub siinsete kaubanduskeskuste tuleohutust kontrollima.

Venemaal Kemerovo linnas puhkes eile kaubakeskuses Zimnjaja Viðnja tulekahju, mille tagajärjel hukkus üle 50 inimese. Ohvrite hulgas oli palju lapsi. Millest põleng alguse sai, ei ole veel teada. Pealtnägijate sõnul ei hakanud aga kaubanduskeskuses tööle tuletõrjesignalisatsioon ega kustutussüsteem ning avariiväljapääsud olid suletud, vahendas Päästeamet.

Eestis toimus viimati kaubanduskeskuses põleng veebruaris, kui Rocca Al Mare kaubanduskeskuse ventilatsioonisüsteemis lahti pääsenud tuli levis ka katuseparklasse. Päästjad on sellisteks olukordadeks harjutanud, lisaks kehtivad keskustele karmimad tuleohutusnõuded, samuti on tulekul kontrollreidid.

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing märkis, et kaubanduskeskusi iseloomustavad suured pinnad ja pikad liikumisteekonnad ning sõltuvalt kaubanduspinnast võib seal olla suuremal määral põlevmaterjali. Lisaks on tegemist hoonetega, kus võib viibida korraga palju inimesi.

Eestis päästemeeskonnad on üldjuhul varasemalt tutvunud kaubanduskeskustega ja kõigi suuremate objektide kohta on koostatud operatiivkaardid, samuti on tehtud koostöös kaubanduskeskustega õppusi.

Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe sõnul on oluline hoone vastavus kehtivatele tuleohutusnõuetele: tuletõkkesektsioonide olemasolu ja terviklikkus, tulekahjusignalisatsiooni ja turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja –pääsude korrashoid jne.

„Kaubanduskeskustes ohu ärahoidmiseks inimeste elule ja tervisele ning varakahjude piiramiseks on kõige olulisem tulekahju varajane avastamine ja evakuatsiooni läbiviimine. Kaubanduskeskuse personali valmisoleku osas on oluline, et tegevused oleks ka eelnevalt läbiharjutatud,“ selgitas Tähe.

Varasematel kontrollkäikudel on inspektoritele jäänud silma, et evakuatsiooniteedele ladustatakse kaupa ja see takistab liikumist. Teine probleem on seotud sagedaste ümberkorraldustega kaubanduskeskustes, mille käigus kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, tuleb ka tuleohutuspaigaldiste asukohad üle vaadata.

Viimastel aastatel on Eestis kauplustes ja kaubanduskeskustes toimunud üle 20 põlengu. Enamus põlenguid on aga aset leidnud väiksemates poodides. Aastal 2015 oli kauplustes 25 tulekahju, aasta hiljem 20, eelmisel aastal 21. Tänavu esimese kahe kuuga on süttinud neli kauplust. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on maja seina lähedal asuvate prügikastide põlengud ja elektrisüsteemide rikked. Samas on põlema läinud ka mobiiltelefon ja pesumaja kuivati.

Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis automaatkustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised