Turvaettevõtete arv ja kogukäive tõusul

Andre Lilleleht
Andre Lilleleht

Turvavaldkonna ettevõtete arv ja kogukäive on mitmeid aastaid järjest olnud tõusutrendis ning jätkab tõenäoliselt tõusu ka lähiaastatel. Seda hoolimata asjaolust, et selgelt on tunda uute tehniliste lahenduste pealetungi ning traditsioonilise mehitatud valve- ja kaitsetegevuse osakaalu vähenemist.

“Ettevõtete käibenumbrid valve- ja kaitsetegevuses liiguvad selgelt üles ja kuigi kasutatakse järjest rohkem uusi tehnilisi lahendusi, on lõpuks ikkagi inimene see, kes reaalselt tagab süsteemide korrasoleku ning reageerimise rünnete tõrjumiseks,” kommenteeris Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tegevjuht Andre Lilleleht märtsi lõpupäevil toimunud Hansabi kliendiseminaril. Aastal 2016 kasvas turvasüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise turu kogumaht 55 miljoni euroni ning samal ajal tõusis traditsiooniliste turvateenuste turu käive 86,6 miljoni euroni. Seejuures ei ole päris täpselt teada, kui suur on turvateenuste turul erasektori pakutavate tuleohutusteenuste maht. Värske ülevaate 2017. aasta turvaturu trendidest teeb ETEL mai lõpupäevil oma 25. juubeliaasta konverentsil.

Oodata on laiaulatuslikku põlvkonnavahetust

Selgituseks tasub öelda, et turvatehnoloogia ehk valve, kaitse ja ohutuse valdkonnas on toimumas n-ö tehnoloogiline põlvkonnavahetus ning tekkinud on reguleerimata „hallid“ alad. “Te näete korraga nii traditsioonilisi aastakümneid kasutusel olnud lahendusi kui ka täiesti uusi nutiseadmete põlvkonnale tuttavaid rakendusi, mis küll näevad nutikad välja, kuid mille sisu ja töökindlust me tegelikult veel ei tea,” iseloomustas Lilleleht toimuvat Kaitseliidu Männiku lasketiirus. “Siin lasketiirus näiteks teeb laskespordi vanem põlvkond nooremale täna ikka veel ära, aga uued tegijad on selgelt kohal,” lisas ta.

Omal ajal sõjanduses kasutusele võetud ja ka Eesti turvaturul levinud nõrkvoolul ning automaatikal põhinev tehnoloogia pärineb valdavalt 15-20 aasta tagant. Kogu selle aja on kasutusel olevad lahendused oma olemuselt püsinud üsna muutumatuna, vahetunud on vaid end tõestanud kaubamärkide tootemudelid ja tarkvaraversioonid. Seda on soodustanud tõsiasi, et kõrget töökindlust vajavates tegevusvaldkondades ei joostagi iga uue tehnikamoe ning tuulega kiirelt kaasa. Kuigi enamus turvaettevõtjaid pakuvad ka mobiili ekraanilt juhitavaid lahendusi, on seesama nõrkvool ja automaatika ikkagi peamine, millel hoonetesse paigalldatud rakendused töötavad.

Turvalisuse tagamine – kogu ühiskonda läbiv tegevus

Lilleleht iseloomustas kaasaegset turvavaldkonda kui väga laiapindset omavahel seotud tegevusala, kuhu kuuluvad nii valvamine ja kaitsmine, kui ka ohutusteenused, koolitus ning turvaaudit ehk nõu andmine turvaküsimustes. Kõik teenused on praegu integreeritud turvasüsteemidega ning tervikpilt kujundab keskkonna turvalisuse taseme. Lisaks mõjutavad seda veel isikuandmete kaitse ja andmetöötluse direktiiv, küberturvalisuse küsimused ning kogu maailmas kasvav uudne terrorismioht, kus rünnaku all on nn pehme sihtmärk – igapäevane elukeskkond.

ETELi liikmete hulka kuuluvate firmade tegevuse analüüsist selgub, et liidus on kõige rohkem turvasüsteemide projekteerijaid, paigaldajaid ja hooldajaid ning neid, kes tegelevadki ainult süsteemide ehitamisega. Ainult valve- ja kaitsetegevusele spetsialiseerunud ettevõtjaid ei ole liidus enam mitte ühtegi.

“Kust me täna teame, mis on turvaettevõtted? Valve- ja kaitseteenuse puhul on turvaseaduse alusel lihtne saada ülevaadet. Aga turvasüsteemide osas – ehitustegevus on meil vaba tegevus, igaüks võib ehitada näiteks luku- ja valvesüsteeme nii, kuidas õigeks peab. Väga sageli ehituse käigus paigaldatud seadmed ei tööta, nagu algselt planeeriti ja vastutab lõpuks tellija. Riigi poolne vaade on lihtne – hankija vastutust soetada endale töökorras seadmeid ei peaks õigusaktidega määrama…,” täpsustas Lilleleht.

Vaja rohkem selgust nii tarbijatele kui teenusepakkujatele

Mis puutub turvaseadusse, on praegu kehtiv seadus ETELi hinnangul lootusetult vananenud ega ütle isegi seda, mis on seaduse eesmärk. “Me vajame uut turvaseadust, kuna meie liberaalses turumajandus on vaja selgelt välja tuua, kust läheb piir turu iseregulatsioonil ning kohustustel, mida turvaettevõtja peab inimeste põhiõiguste kaitsel täitma,” selgitas Lilleleht vajadust uue, praegu alles kooskõlastusringile minekut ootava turvaseaduse järele.

Lilleleht lisas, et igaüks võib valvata, kas uks on kinni või lahti. Hetkest, kus aga keelatakse ning füüsiliselt takistatakse kellelgi uksest sisenemist või väljumist, jookseb punase joonena põhiseaduslike õiguste riive. Kui riik määrab erasektorile lubatu ja keelatu piirid valve- ja kaitsetegevuses, on kõigi huvides neid piire ka austada.

Kes peaks tegema turvaturul järelevalvet?

Lillelehe sõnul pakkus uut turvaseadust ette valmistanud siseministeerium, et turvaettevõtted võiks ise rohkem tegelda teenuse kvaliteedi tagamisega. Samas saab turvaettevõtetele turvateenuse kohta ettekirjutusi teha Politsei- ja piirivalveamet. Sageli ei suudeta nende ettekirjutustega aga reguleerida majandustegevust. Maksupettused ja miinimumnõuetest mööda vaatamine jääb tavapäraselt kliendi kui teenuse hankija vastutusele.

“Sellepärast ongi meie hinnangul turvateenuste kvaliteedi suhtes vähe sisulisi ettekirjutusi tehtud. Kõik osapooled teavad, et kui reageerida jõuliselt, võtab muidu odavteenust pakkuv ettevõte kalli advokaadi, kes konstrueerib (ettevõttele sobiva – toim) lahenduse,” täpsustas Lilleleht.

Kui valveseadmestikega seotud regulatsiooni uude turvaseadusse mingil põhjusel sisse ei jää, kaob turvaturult ka viimane reguleeriv raamistik, avaldas Lilleleht arvamust. “ETEL eesmärk on jääda vähemalt miinimumvariandi juurde, kus selliste süsteemidega tegelemine on selgelt valdkondlik tegevus ja vähemalt majandustegevuse registris võiksid süsteeme paigaldavad ettevõtted registreeritud olla.”

Raskelt sündivad turuülesed kokkulepped

Praegu ei ole veel teada, kas uus turvaseadus läheb 2018. aastal kooskõlastusringile, läbib sügisel Riigikogus nõutud kolm lugemist ning jõuab jõustuda 2019 suvel, nagu esialgselt oli kavandatud. Kui eelolevad valimised lükkavad seaduse vastuvõtmist ning jõustumist edasi, võib uus seadus tulla alles paari-kolme aasta pärast ja seega kestab praegune määramatu olukord edasi.

Siseministeerium on varem mitmel korral avaldanud, et püüab tehnoloogiaga võidujooksust ja ettevõtete majandustegevust puudutavast võimalikult kaugele hoida, mistõttu kujunevad turuülesed kokkulepped raskelt.

Näiteks on ETELis juba kaks aastat püütud kokku leppida turvaettevõtjate patrullautode miinimumstandardis, kuid seni ei ole seda suudetud teha. Sarnaselt tuleohutusega on valvetegevuses küll olemas süsteemidele standardid, kuid need on n-ö soovituslikud. Seni puudub ka neile spetsialiseerunud tehniline komitee. Seetõttu sõltub suurte turva- ja ehitushangete puhul kõik eelkõige hankija teadlikkusest ja senisest kogemusest. Samal ajal on oodata, et tuleohutusteenuste turgu avatakse tulevikus erasektorile senisest rohkem ja turvalise elukeskkonna tagajatele kehtivad üldised tegevusreeglid võivad ühtlustuda.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised