7. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kontrollkampaania kestab 7. maist 11. maini. Iga piirkonna inspektorid valivad kontrollitavad majad ise välja ja võtavad ühistutega eelnevalt ühendust.

Tagne Tähe räägib vastutuse ahelast 10. mail toimuval konverentsil. Vaata lähemalt SIIT.

„Meie statistikast on näha, et kuigi tulekahjusid esineb üldiselt järjest vähem, on kasvamas just koduste põlengute arv,“ sõnas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. Hoonetulekahjude koguarv on tänavu suurenenud 11 tulekahju võrra võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. 2018. aasta esimese kolme kuuga põles 196 kodu, mida on 9 kodu võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil.

„Kõige suuremaks murekohaks ning tulekahju tekkepõhjusteks on eelkõige küttekolded ning elektriseadmed. Kortermajade puhul võib saada ühes korteris peidus olev oht lõpuks saatuslikuks kogu majale,“ lisas Tähe.

Jaanuaris toimunud kontrollkäigud näitasid, et kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed, mis on ohtlikud ja vastuolus tuleohutusnõuetega. Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. Puudustega kortermaju oli talvise reidi ajal 72%, millest 95 korral alustati ka haldusmenetlust.

Eelmiste kontrollkäikude ajal oli korteriühistutel palju küsimusi, kus ja mida võib trepikojas hoida ja kuidas probleeme lahendada. Päästeametil on valminud lihtsad piltidega juhendmaterjalid, mis selgitavad kortermajade elanikele, mida tohib ja mida ei tohi kortermajas teha. Näiteks ei tohi trepikotta jätta lapsevankreid, mis segavad põlevast hoonest väljumist. Ka autosid ei tohi parkida majadele liiga lähedale, sest see takistab päästjate tööd ning tule kustutamist.