10. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ETEL käsitleb turvaettevõtetena turuosalisi, kes pakuvad valve- ja kaitseteenuseid, ohutusteenuseid, turvasüsteemide projekteerimist, paigaldamist ja hooldust, turvakoolitusi ja koostavad turvaauditeid. Lilleleht lisas, et kutsetunnistustega on praegu kaetud valve- ja kaitseteenuste ning turvasüsteemide valdkonnad.

ETELi tegevjuht Andre Lilleleht räägib turva- ja tuleohutuskonverentsil kutsetest ja koolitusest. Vaata lähemalt SIIT.

Seejuures on valve- ja kaitsetegevuses kutsekvalifikatsiooni olemasolu turvaseaduse (TurvS) alusel kohustuslik ja turvasüsteemide valdkonnas vabatahtlik. Erandiks tuleohutusseaduse nõuded, mis kohustavad teatud tööde tegijaid omama pädevust tõendavat kutsetunnistust.

„Kutsetunnistuse olemasolu on tööandjale ja teenuse hankijale garantiiks, et töötaja on läbinud kutsestandardis toodud pädevuste kontrolli,“ lausus Lilleleht. „Pädevad töötajad on kindlasti kõrgemalt tasustatud kui õpipoisid, aga statistikat töötasude erinevuste osas ei tehta.“

Äripäeva korraldataval turva- ja tuleohutuskonverentsil räägib Lilellekt kutsetest ja koolitustest ning vaatab tagasi sellele, millised olid palgad eelnevatel aastatel ja kuidas need on muutunud. 2017. aasta keskmiste töötasude andmed avalikustatakse ETELi juubeliaasta turvakonverentsil 23. mail.

Järgnevalt vastab kinnisvarauudised.ee küsimustele Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi üksusejuht Oscar Õun.

Milline on turvasektori keskmine palgatase?

Terve turvasektori keskmine palgatase on MTA andmetel 2017. a neljanda kvartali põhjal 787 eurot. Kui vaadata aga mehitatud valve teenust pakkuvaid ettevõtteid eraldi, on seal näiteks Eesti Turvaettevõtete Liitu kuuluvate ettevõtete keskmine brutopalk 785 eurot ning mittekuuluvate ettevõtete keskmine brutopalk 437 eurot.

Kas ja kui palju erinevad palgad töötajate ametinimetuste lõikes?

Ametinimetuste kaupa meil veel statistikat ei ole.

Kui levinuks peate selles sektoris ümbrikupalkade maksmist, kui suur probleem on ümbrikupalkade maksmine või muu skeemitamine turvasektoris võrreldes muude tegevusalade ja sektoritega, nt ehituse- ja kinnisvarasektoriga?

Turvasektor, eelkõige mehitatud valvet puudutav, on tööjõumahukas valdkond ja seetõttu esineb seal kindlasti ka ümbrikupalga probleemi. Samas võrreldes teiste sektoritega ei paista turvasektor kuidagi eriliselt silma. Maksukahjud võrreldes ehituse, majutuse-toitlustuse ja trandpordiga on pigem väiksed. Turvasektori puhul saab aga esile tuua Eesti Turvaettevõtete Liidu poolset aktiivset tegevust ning koostööd meiega, et ümbrikupalga probleemi enda sektoris vähendada. Turvaettevõtjate liit töötab ise aktiivselt selle nimel, et sektor puhtamaks saada.

Kas ja milliseid probleeme olete turvaettevõtete puhul oma praktikas täheldanud seoses maksude deklareerimise ning tasumisega?

Üdjoontes on sektor pigem maksukuulekas, kuid selge on, et ka seal on teatud osa ettevõtteid, mis püüavad maksudest kõrvalehoidmisega konkurentsieelist saavutada, kuid need moodustavad turumahust siiski väikse osa.