Hoonestamata elamumaa nii müüjate kui ka ostjate hulgas oli rohkem juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute aktiivsus on langenud.
Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli suurim Harju maakonnas, moodustades enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest (40,1%). Alates 2015. aastast on Harju maakonna osakaal kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses vähenenud.
Aktiivsemad piirkonnad olid veel Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Tartu maakonnas tehti 519 tehingut (19,1%), Pärnu maakonnas 291 tehingut (10,7%) ning Saare maakonnas 151 tehingut (5,5%).
Mediaanhind püsib stabiilne
2017. aasta ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 8,9 eurot, mis on 4,1% kõrgem kui 2016. aastal, kuid vaadates viimast viit aastat, siis on ruutmeetri mediaanhind olnud pigem stabiilne, püsides vahemikus 8,4–8,9 eurot.
Harju maakonnas hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 22,2 eurot, Tartu maakonnas 10 eurot, Pärnu maakonnas 7 eurot ning Rapla maakonnas 6,2 eurot.
Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna kesklinna linnaosas – 335,2 eurot. Tallinna kesklinna ja selle ümbruse kõrge hinnatase on tugevalt mõjutatud suuremahulistest ehitusõiguse müükidest. 2017. aastal oli ruutmeetri mediaanhind madalaim (alla 1 euro) Järva ja Põlva maakonnas.
Aktiivsemates ehk vähemalt viie tehinguga piirkondade analüüsi alusel oli Eesti keskmise brutokuupalga eest 2017. aastal võimalik osta Tallinna kesklinnas 3,6 ruutmeetrit või Loksa külas Harjumaal 1057 ruutmeetrit hoonestamata elamumaad.