Autor: kinnisvarauudised.ee • 11. juuli 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus Maa: Tallinn kõrghoonete palavikku ei põe

Foto: KOKO Arhitektid
Väiksele kinnistule suure ehitusmahu saamine on iga kinnistuomaniku unistus. Kinnisvara omanike soov oma vara väärtust kasvatada on loomulik aga pahatihi põrkub see avaliku arvamusega, mis kahjuks eeldab, et omanikku ajendab ainult kasum. Tegelikkuses on kõrghoonete arendajad tavaliselt keskmisest professionaalsemad, kirjutab Uus Maa Property Advisors juhatuse esimees Ardi Roosimaa Tallinna kõrghoonete ülevaates.

Viimasel ajal on meedias märgata jälle kõrghoonete lainet. Skyon, Kapitel, Maakri Kvartal, City Plaza 2, Rocca Towers, Vega on ainult mõned kõlavamad nimed, mis kõrghoonetega seonduvad. Räägime sadadest tuhandetest ruutmeetritest. Selgelt on tunda, et kõrgem on moes.

2009 aastal kehtestati Tallinna teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”, millega määrati 11 perspektiivset piirkonda, kus kõrghoonete ehitus on lubatud.

Kõrghoone terminoloogia on üsna üldine, aga enamasti peetakse kõrghooneks ehitist, mis on ümbritsevatest hoonetest oluliselt kõrgem. Kõrghoone ei ole rajatis, seega igasugused tornid ja mastid selle alla ei kuulu. Ühtset ülemaailmset määratlust kõrghoonele teadaolevalt polegi. Kõrguste osas on erinevused riigiti lausa kordades. Kui Amsterdamis loetakse kõrghooneks juba 13m hoone, siis Moskvas näiteks alles 75m hoone. Ameerika suurlinnades on 80 korrust (ca 250m) üsna tavaline nähtus.

Mõõdupuuks Oleviste kirik

Tallinnas on kõrghoonete mõõdupuuks just kirikutorni kõrgus – Oleviste kirik on 124 meetrit kõrge (algselt oli see 159 meetrit). Üle 124 meetri kõrguvad hooned loetakse planeeringus ülikõrgeteks ehk nn. pilvelõhkujateks. Tallinna kesklinna äripiirkonna kõrguspiirang on 130 meetrit ja maailmarekordid jäävad siin seetõttu ilmselt püüdmata. Tuleohutuse nõuete kohaselt on kõrghoone juba 28 meetri kõrgune hoone. Eelnimetatud teemaplaneeringu mõttes on aga peetud silmas hooneid, mis on kõrgemad, kui 45 meetrit. Käesolevas ülevaates pöörame tähelepanu just kõige kõrgematele hoonetele, mis tõesti püüavad või ületavad pilvelõhkuja mõõtu.

Kindlasti rajatakse kõrghooneid ka lihtsalt edevuse tõttu või soovist jätta jälg maailma ajalukku, nagu hetkel veel maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa puhul, aga kõige sagedamini tingib selle ikkagi konkreetne linnakeskkonna tihendamisest tulenev vajadus.

Esimeseks ajendiks on reeglina eesmärk teenida tulu. Mida keerulisem on maa kättesaadavus ja suurem nõudlus, seda kõrgem on selle väärtus. Selleks, et õigustada maatüki väärtust on vajalik see kasutusele võtta. Maatükki võib väärtuse loomiseks harida, aga linnakeskkonnas on suurima väärtuse allikas ikkagi ehitamine. Mida tihedamalt, mida rohkem või mida kõrgemale saab krundile ehitada, seda väärtuslikum see on. See ongi üks põhjustest rajada kõrghooneid.

Reguleeritud linnakeskkonnas loovad kõrghooned väärtust, tekitavad rikkust ja seeläbi annavad võimaluse elukeskkonda veelgi rohkem väärtustada.

Linn omalt poolt saab läbi planeeringute ja avaliku järelvalvega maa väärtust väga konkreetselt mõjutada. Lubades ehitada ühele kinnistule 10 ja teisele 5 korrust ongi juba tekkinud olukord, kus maa väärtuse erinevus võib olla kahekordne. Kui sellele lisaks ei saavutata naabrite vahel kokkulepet mõnede teenuste jagamise osas, on vaidlused kerged tekkima.

Tallinnas on kõige värvikam näide ilmselt südalinnas nn. Pääsukese tänava kvartali vaidlused, mis kestavad juba pikalt üle kümne aasta. Vaidluse on ajendanud just asjaolu, et väikeste kruntide omanikud ei suuda saavutada kokkulepet ehitusõiguse jagunemise osas kinnistute vahel.

Selles piirkonnas esimesena realiseerimisele tulev projekt on Capital Mill poolt hiljuti avalikustatud 26korruseline ärihoone Skyon. Loodetavasti aitab see leida lahenduse ka naaberkinnistute vaidlustesse ja toob muutuse juba ammu uut elu ootavasse kvartalisse.

Pooled kõrghooned Maakrisse

Kõigist Tallinnas planeeritud kõrghoone projektidest on umbes pooled kavas just Maakri piirkonnas. Sellel alal varieerub hoonestustihedus (hoonestuse mahu suhe krundi pinda) 2,7st kuni ülikõrge 6,5ni City Plaza 1 ja 2 kinnistutel. Viimase kohta on praegu levinud ainult esialgsed visuaalid, aga kõrgust on seal samuti 30 korrust. Ümber nurga jäävatel Tartu mnt 15 ja 17 kinnistutel on kõrgust taotletud 35-44 korrust. 

Vast valminud Maakri Kvartali peahoone on 30korruseline. Nordea maja kõrvale jääval Lennuki 22-26 kinnistul on ehitusmahtu taotletud 35 korrust. EBS’i krundile planeeritud hoonele on samuti kavandatud 30 korrust ehitusmahtu. Kapiteli poolt hiljuti avaldatud Juhkentali äri- ja elukvartali visuaalid on samuti lubavad. Selle projekti ajalugu on ka pehmelt öeldes värvikas ja läheb tagasi juba kriisieelsesse aega. Tänane omanik on nende kinnistute esimene professionaalne kinnisvaraarendaja. See annab lootust, et projekt tõesti lubatud mahus ka valmib.

Loomulikult ei saa nimetatud hooned valmis ühel ajal. Kõigi realiseerumine on üldse küsitav, aga selgelt on need kõik ajendatud maa väärtuse kasvatamisest.

Avalikku keskkonda ei tohi hävitada

Teine oluline linnaline vajadus on keskkonna säilitamine. Valimatul tihendamisel on väga lihtne hävitada ühiskasutatav avalik keskkond, mis lõpuks võib viia selleni, et inimesed hakkavad piirkonnast ära liikuma ja elukeskkond kaob ehk getostub.

Haljastuse ja avaliku ruumi koordineeritud rajamine aitab aga elu avalikus ruumis säilitada. Kuna haljastus on ruumielement, mida ei saa mõistliku kuluga mitmele tasandile viia, siis loomulikult tuleb seda planeerida osakaalule kinnistust. Siin tulebki appi vertikaalne planeerimine. Lubades sarnase ehitustiheduse juures rohkem korruseid, saab vabanevat maapinda kasutada haljastuseks ja seeläbi hoida keskkonna puhtama ja tervislikumana.

Kui kinnistu väärtus on kõrgem, siis on ka omanikul rohkem vara mille arvelt sellele keskkonnale panustada. Kasvavale linnale on see parem perspektiiv, kui valglinnastumine, mis tähendab põhimõtteliselt mööda põlde laiali voolamist. Haljastuse, jalakäiguteede, vabaõhutegevuste toomine ja säilitamine tihedas linnakeskkonnas hoiab linna elus, toetab inimeste terviseharjumusi, parandab turvalisust ja hoiab linnaõhu puhtamana.

Suurepärane näide Ülemistelt

Ülemiste City on suurepärane näide, kuidas keskkonna vertikaalne tihendamine annab suurepärased võimalused tänavatasandi kvaliteetseks lahendamiseks. Nende hooned pole küll pilvelõhkujad, aga hoonetevaheline ala on väga nutikalt võetud kasutusele parkide, meelelahutustegevuse ja jalutusteedena.

Eeldades, et Tallinn kasvab jätkusuutlikult ca 1,5% aastas (mis hetkel tähendab 4000-6000 inimest aastas) on äärmiselt oluline, et linnakeskkond oleks kompaktne ja hõlmatav. Tihendades peamisi äripiirkondi vertikaalselt on võimalik säilitada kvaliteetne elukeskkond ka tänavatasandil.

Loomulikult peab arvestama insolatsioonitingimuste ja tuulekanalitega, aga koordineeritult on see võimalik. Keskkonda rakendada võimaldaks ka Tondiraba piirkond, kus juba täna on palju madalaid keskkonda koormavaid hoonemahte, mida peaks tasakaalustama rohealad, pargid või liikumisteed. Piirkond lubab absoluutkõrgust 105 meetrit (ehk samuti ca 30 korrust) aga pole selge, kas vertikaalne tihendamine seal ka toimuma hakkab.

Tihendamisel on oluline juurdepääs

Kolmas oluline aspekt on juurdepääs. Mida suurem on hoonestustihedus, seda rohkem inimesi (ja teenuseid) peab selleni jõudma. See tähendab juurdepääsuteede läbilaskevõimet, ühistransporti, parkimist, reguleeritud liiklusvooge ja kommunaalteenuseid.

Kõrghoonete rajamist koordineerides on võimalik linnakeskkonda tihendada selliselt, et see ei loo kriisiolukordi ja koondab suurema hulga kasutajaid just sellistesse piirkondadesse, kus kõigi juurdepääsuaspektide lahendamine on lihtsam. Hästi planeeritud kommunaalteenused ja liikluskorraldus võimaldab häireteta toimivat linnakeskkonda.

Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” võtabki muuhulgas arvesse peamiste magistraalide lähedust. Kõik suuremad hoonemahud on kavandatud asukohtadesse, mis on lihtsalt juurdepääsetavad ja suurenev liikluskoormus ei sea ühenduse toimimist löögi alla.

Kõrghoone piirkondadega saab reguleerida inimeste liikumist. Tuues suurema mahu inimestele lähemale saab vähendada liikluskoormust ja ühendusteede pikkust, mis omakorda aitab säilitada keskkonda ja õhukvaliteeti. Sellele eelisele toetuvad Tallinnas näiteks Haabersti, Sossi, Tondiraba ja Järvevana kõrghoonete alad. Juurdepääs linna peamistelt magistraalidelt neile aladele on vahetu. Lisaks loob kõrghoonete maht arhitektuurse maamärgi. Haaberstis on juba avalikustamise faasis Endoveri poolt rajatav projekt nimega Rocca Towers. Lubatud kõrgus sellel alal on 130 meetrit ja kõrgem hoone ulatub 30 korruseni. Kindlasti annab see kogu piirkonnale täiesti uue ilme.

Sossi piirkonnas on tänane arendaja alustanud aktiivse tegevusega ja visuaalid on väga huvitavad. Lubatud absoluutkõrgus on 83 meetrit, kuna lähedal asetsev lennujaam seab vertikaalsele planeerimisele omad piirid. Ootame esimeste objektide valmimist ja plaanide täpsemat tutvustamist avalikkusele. Piirkonnas kombineeritakse ajalooline Tselluloosi kombinaadi hoonestus kaasaegse arhitektuuriga. Kindlasti loob see kooslus ühe Tallinna huvitavama arhitektuurse ansambli.

Kui kõrghoonete teema 2005. aastal arutelule võeti oli Tallinn hoopis teine linn. Toimus valimatu arendustegevus ja keskkonna kooskõla oli arendajatele tundmatu termin. Sellest ajast on meil ette näidata siiski pigem positiivsed näited nagu SEB peakontor, CityPlaza ja Fahle maja, kuna kõrghoonete rajamine on väga kapitalikulukas ja massidesse ei jõua.

Kiire turu kasvu tingimustes oleks asi võinud palju hullemini minna aga “õnneks” tõmbas kriis kiiruse maha. Pärast teemaplaneeringu vastu võtmist ei ole kõrghoonete piirkondades tormilist arengut olnud. Turuosalised on professionaalsemad, pangad konservatiivsemad, klient nõudlikum ja ehitushinnad kõrged. Arvestades märkimisväärselt kõrgemat ehituskulu, ei ole kõrghoone rajamine mingi lihtne tegevus. Selleks, et õigustada investeeringut peaks ka oodatav tulu samuti oluliselt kõrgem olema. Tallinnas on selge, et kesklinnas see õnnestub aga kui üritada kõrgemat hinda saada näiteks Haaberstis või Koplis, siis peaks kinnisvaraturg ilmselt tegema kvalitatiivse hüppe.

Eraldiseisvatest hoonetest on täna prominentsem näide Maakri torn, kus üürihinnad ülatuvad varem püüdmatuna tundunud 30 euroni ruutmeetrist. Negatiivse poole pealt peaks tooma välja Pärnu maantee piirkonna, kus vaatamata suurele ehitustihedusele ei ole arendajad teinud mitte midagi keskkonna väärtustamise huvides. Selliseid juhtumeid võiks tulevikus pigem vältida.

Kopli pääseb Euroopa meediapilti

Tallinna kõige kõrgem kehtestatud hoonestuskõrgus on Kopli tn 35 asuvale hoonele lubatud 210 meetrit, mis tähendab ca 60 korruselist hoonet. Põnevusega ootame selle ehitusõiguse lahendust. See on kahtlemata projekt, millega pääseme kindlasti kogu Euroopa meediapilti. Millal aga võiks olla praktiliselt vajalik Koplisse sellise mahu rajamine, on täna väga raske ennustada. 

Kõrghooned teenivad mitut praktilist ja loodetavasti ka esteetilist eesmärki. Kvaliteetne arhitektuur ja mõjuvad vormid aitavad linnakeskkonda visuaalselt rikastada. See aga omakorda mõjutab inimesi loovusele ja aitab avalikku ruumi väärtust hinnata.

Tallinn on hästi planeeritud arenduskeskkond, mis võimaldab luua jätkusuutlikku linnakeskkonda. Kõrghooned on linnakeskkonna huvides parem lahendus, kui külg-küljekõrval asetsev madal hoonestus. Tänavakeskkonna aktiivsena ja atraktiivsena hoidmine ning inimeste liikumisharjumuste toetamine on tervise, elukvaliteedi ja pikaealisuse aluseks.

Kindlasti muudavad eelpool mainitud kõrghooned linnakeskkona vaateid, liiklusolukorda ja inimeste harjumusi. Kõrghooned on suuremahulised tehnilised süsteemid ja on ehituslikult väga nõudlikud. Tänu sellele võib ka tulevikus eeldada, et nende rajamisega ei tegele väikearendajad, kelle rahalised võimalused, kogemused ja vastutusvõime on piiratud.

Soovides kasvada kaasaegseks linnaks, peab Tallinn minema kaasa kõikide trendidega. Kaitse all olev vanalinna vaade ja toredad munakiviteed toovad linna küll palju turiste, aga tavalise elukorralduse jaoks on vaja kaasaegseid süsteeme, trasse, hooneid ja rajatisi.

Kõrghooned on hea meetod säästa jalatäis maad selleks, et mõni laps saaks tõukerattaga sõitmist õppida, unistaja saaks lille nuusutada või sõbrad üksteisel jala külas käia. Tallinna ei kummita kõrghoonete palavik või ülekuumenemine. Realiseeritavate projektide nimekiri on üsna pikuke ja kättesaadava finantseerimise hulk veel väiksem.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474