9. august 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Foto: Andras Kralla

Suletud elektrivõrk avab võimalused oma elektrivarustuseks

Elektrituruseaduses jõustus tänavu 9. juulil uus suletud jaotusvõrkude regulatsioon, mis võib huvi pakkuda ka kinnisvaraarendajatele, kirjutab Advokaadibüroo NaviLaw partner ja vandeadvokaat Moonika Kukke-Tiiman.

Järgneb Moonika Kukke-Tiimani kommentaar suletud võrkude regulatsiooni kohta.

Elektrituruseaduses jõustus 9. juulil 2018 uus suletud jaotusvõrkude regulatsioon, mis võib huvi pakkuda eelkõige tööstusparkidele, energiaühistutele, väikestele jaotusvõrguettevõtjatele, kinnisvaraarendajatele ja veel paljudele teistelegi, kes omavad elektrivõrke ja edastavad ning müüvad selle kaudu elektrit edasi.

Mis on suletud jaotusvõrk?

Suletud jaotusvõrkude regulatsiooni enne 9. juulit 2018 elektrituruseaduses (ElTS) ei olnud, küll aga on see olnud reguleeritud elektri siseturu direktiivis 2009/72/EL. ElTS-i ning direktiivi mõtet kokku võttes on suletud jaotusvõrk elektrivõrk, mille kaudu jaotatakse elektrit geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires:

-- äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehniliselt või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud (näiteks rongijaamad, lennujaamad, haiglad, keemiatööstused);

-- võrgu omanikule või võrgu haldajale või nendega seotud ettevõtjatele.

ElTS ei täpsusta, kas kodutarbijate olemasolu suletud jaotusvõrgus on välistatud. Direktiiv on siinkohal täpsem ja ütleb, et suletud võrku võivad kasutada vähesed kodumajapidamised, kes asuvad suletud võrgu piirkonnas ja on võrguomanikuga töösuhtes või muus sarnases suhtes.

Mis võimalused annab uus suletud elektrivõrgu regulatsioon tööstusparkidele?

Tööstuspargid on soovinud oma klientidele pakkuda odavamat ja varustuskindlat infrastruktuuri, kuid elektrituruseadus on seni olnud väga range selles osas, mis puudutab elektrivõrkude ehitamist ja võrguteenuste pakkumist. Selline õigus oli seni reeglina vaid tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjatel, keda võis igas piirkonnas tegutseda vaid üks. Muudetud seadusega saavad tööstuspargid, kelle tegevus vastab seaduse kriteeriumitele, rajada oma suletud elektrivõrgu ja pakkuda tööstuspargi asukatele ise elektrivarustust.

Kas energiaühistud võivad kasutada suletud jaotusvõrke?

Euroopa Komisjoni poolt väljatöötavas uues elektri siseturu direktiivis, mis toob energiaühistud uue turuosalisena teiste hulka, on suletud jaotusvõrku nähtud energiaühistute tegevuse jaoks sobiva lahendusena. Kuna ElTS piirab aga suletud jaotusvõrgu tarbijaskonna äritarbijatega ning geograafiliselt piiratud tarbimiskohaga, siis osadel juhtudel võib suletud jaotusvõrk olla energiaühistutele lahenduseks, osadel aga jääb regulatsioon kitsaks või nõuete tõttu raskesti saavutaavaks. Suletud jaotusvõrgud võivad aga olla energiaühistu liikmeks.

Kas tegevusloaga väike jaotusvõrguettevõtja saab tegevuse ümber korraldada ja hakata suletud võrgu võrguettevõtjaks?

Eestis tegutseb tegevusloa alusel 34 jaotusvõrguettevõtjat, kellel nii mõnelgi on teeninduspiirkonnaks vaid üks tootmistegevusest või muust äritegevusest hõlmatud maa-ala, kuid kes peavad nii nagu suuremadki jaotusvõrguettevõtjad kooskõlastama metoodikad, võrgutasud ja tüüptingimused Konkurentsiametiga, täitma võrgu arendamise kohustust, tagama nii kodu- kui ka äritarbijatele võrguteenuste osutamise ja elektri olemasolu, täitma andmevahetuse kohustusi jne. Suletud jaotusvõrgu regulatsioon annab neile jaotusvõrguettevõtjatele võimaluse korraldada oma tegevus efektiivsemaks ümber.

Kui täna tegutsev tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja, kelle tegevus vastab suletud jaotusvõrgu määratlusele, soovib oma tegevuse ümber korraldada suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja tegevuseks, siis tuleb tal viia läbi teeninduspiirkondade muutmise protsess, mis tähendab muuhulgas oma kavast Konkurentsiametit 12 kuud ette teavitamist, teise jaotusvõrguettevõtjaga teeninduspiirkonna ülevõtmise kokkuleppe sõlmimist ning tarbijate teavitamist.

Mis saab tarbijatest?

Suletud jaotusvõrguga ühendatud äritarbijatel on kaks valikut: minna oma võrgulepinguga üle teeninduspiirkonna ülevõtva teise jaotusvõrguettevõtja juurde või jääda suletud jaotusvõrguettevõtja kliendiks. Kuna kodutarbijad reeglina suletud jaotusvõrgus olla ei saa, siis nemad lähevad uuele võrguettevõtjale teeninduspiirkonna muutmise käigus üle.

Kas suletud jaotusvõrgu võrgutasud, metoodikad ja tüüptingimused tuleb ikkagi Konkurentsiametiga kooskõlastada?

Vähendamaks suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja halduskoormust, on ta vabastatud tüüptingimuste, võrgutasude ja metoodikate Konkurentsiametiga kooskõlastamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui tema võrguga ühendatud äritarbija nõuab siiski kooskõlastamist.

Mis saab nendest võrkudest, mis ei ole suletud jaotusvõrgud – kinnisvaraarendused, kooperatiivid?

Uue regulatsiooniga saavad olukorra selgemaks ka need võrguomanikud ja -kasutajad (eelkõige kinnisvaraarendused), kelle elektrivõrgus elektrit edasi müüakse ja kes päris täpselt ei tea, kas selline tegevus on seaduslik või mitte.

Kui kolmanda isiku elektrivõrk on jaotusvõrguettevõtjale vajalik, peab võrgu omanik võrguettevõtja nõudmisel andma võrgu tema kasutusse. Veelgi enam, kui selline elektrivõrk on rajatud peale 01. juulit 2003, siis tuleb võrgu ja tarbijate võrguettevõtjale üleandmise kulud kanda võrgu omanikul ja võrgu valdajal solidaarselt. Eelnev ei käi suletud jaotusvõrkude kohta.

Millised on suletud jaotusvõrgu tegevusloa, tegutsemisvormi ja kapitali nõuded?

Suletud jaotusvõrgu kaudu elektrienergia edastamisel ei tule tegevusluba taotleda, mis on kindlasti kulude kokkuhoid iga-aastase riigilõivu osas. Samas elektrimüügi osas suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjale sellist tegevusloa vabastuse erandit seadus ette ei näe ja kui suletud jaotusvõrgu tegevus ulatub ühest ehitisest ja kinnistust kaugemale, siis tuleb kuni 31.12.2018 hankida elektri müümiseks tegevusluba ja alates 01.01.2019, kui elektrimüügi tegevusloa omamise kohustus lõppeb kõigil elektrimüüjatel ära, teavitada majandustegevuse registrit elektrimüügi tegevusest.

Suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjale ei ole üllatuslikult tehtud vabastust võrguettevõtjale kohalduvatest aktsiaseltsi või osaühingu tegutsemisvormi nõudest ega minimaalselt 127 800 euro suurusest kapitalinõudest. Seega kui suletud jaotusvõrguettevõtja tegevus väljub ühe kinnistu või ehitise piirest, siis tuleb tal tegutsemisvormi ja kapitalinõue täita. Seadusandja võiks kaaluda ka tegutsemisvormi ja kapitali nõuetest loobumist.

Milline on suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja staatus?

Lõpetuseks tasub märkida, et suletud jaotusvõrgu võrguettevõtja on ikkagi võrguettevõtja ja kui ElTS otsesõnu ei ütle, et tegemist on jaotusvõrguettevõtja õiguse või kohustusega, vaid viitab üldisemalt võrguettevõtja kohustusele või õigusele, siis laienevad need ka suletud jaotusvõrgu võrguettevõtjatele. Seda seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-188-15 punktis 12. Eelnev tähendab eelkõige seda, et ka suletud jaotusvõrgule tuleb tagada mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474