Autor: kinnisvarauudised.ee • 3. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2017. aastal esitati Maksu- ja Tolliametile kokku 6679 eluruumi üüritulu deklaratsiooni, mis on 32% rohkem kui aasta varem. Deklareeritud üüritulu summa kasvas 21%, 18,05 miljoni Euroni. Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli ca 2700 eurot aastas, ehk keskmiselt 225 eurot kuus. Seega on üüritulu deklareerimine kasvutrendis.

Portaal Kinnisvara24 viis läbi analüüsi, millest selgub, et Eesti üürituru tegelik maht võib olla mitu korda suurem kui ametlikult deklareeritakse.

Üürituru tegelikku suurust on võimalik hinnata mitmeti. Statistikaameti andmetel elas viimase rahvaloenduse andmetel üüripinnal 8% inimesest ehk ca 48 000 leibkonda.

Kinnisvara24 andmetel on Eesti keskmine igakuine üürisumma 420 eurot. Seega on arvestuslik üürituru suurus vähemalt 105 miljonit eurot aastas). MTA lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20% üüritulu summast ehk üürileandmisega seotud kulud. Kui eeldadada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot.

“Nii nagu kõigis teistes majandusvaldkondades, valitseb ka üüriturul konkurents. Suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad, on seega ebavõrdses konkurentsiolukorras, kuna konkureerivad üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20% rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda”, kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht Paavo Heil.

Üürieluruumide arv turul

Keskmiselt on kinnisvaraportaalides igal ajahetkel avaldatud kokku ca 4400 eluruumi üürikuulutust. Kui kuulutuste kogumahust arvestada maha kattuvad kuulutused (kuulutused, mis on avaldatud lisaks Kinnisvara24.ee-le ka teistes portaalides), saame unikaalsete üürikuulutuste arvuks kogu Eesti turul, igal ajahetkel keskmiselt 2500.

Keskmine üürikuulutuse avaldamisperiood on portaali andmetel 24 päeva. Eeldusel, et see aeg on kõigis kanalites sarnane, siis avaldatakse Eestis aasta jooksul kokku ca 38 000 eluruumi üürikuulutust. Eelnevale lisanduvad veel lühiajalise üüri kuulutused, üürikuulutused, mis on avaldatud ainult sotsiaalmeedia vastavates gruppides, kohalikes ajalehtedes ja see osa turust, mida kunagi avalikult välja ei reklaamita, vaid liigub n.ö tutvusringkonnas. Kuna viimaseid ei ole võimalik väga täpselt hinnata, siis selles analüüsis seda mahtu arvesse ei võetud.

Üürikuulutus avaldatakse siis, kui korterile on vaja uut üürnikku, seetõttu tuleb turu mahu arvestamisel arvesse võtta ka keskmine üürisuhte kestus. Mõnede rahvusvaheliste uuringute järgi on see ca 24 kuud. Eestis on see periood pigem lühem. Antud analüüsis oleme arvestanud konservatiivse 9 kuuse keskmise üüriperioodiga. Eelnevast tulenevalt on Eesti üüriturul ligikaudu 28 000 üürikorterit.

Eluruumide üürituru rahaline maht 

Kinnisvara24 keskmine eluruumide üüri pakkumishind on aasta keskmisena 467 eurot. Eeldame, et tegelik keskmine tehinguhind on pakkumishinnast ca 10% madalam, ehk 420 eurot kuus. Üürikorterite puhul on tavaline, et tervet aastat ei õnnestu korterit välja üürida. Võtame üürikorteri keskmiselt tühjalt seistud ajaks kolm kuud aastas, mis on samuti üsna konservatiivne, arvestades kui kiiresti üürikorterid tavaliselt uue üürniku leiavad (24 päeva). Eelnevast tuleneb, et üürituru suurus on Eestis kokku vähemalt 28 000 x 420 x 9 = 106 miljonit eurot.