Statistika: kas korteritehingute arv pöördub langusesse?

Maa-ameti andmetel tehti 2018 III kvartalis Eestis 5511 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes korteritehingute arv 4,2%. Harju maakonnas kui Eesti suurimas, aktiivseimas ja oluliseimas piirkonnas vähenes korteritehingute arv aastaga isegi 7,1%.

Eesti 15 maakonnast vaid neljas - Ida-Viru, Lääne, Põlva ja Võru maakondades - näitas korteritehingute arv aastataguse ajaga võrreldes positiivset numbrit. Arvestades, et 11 maakonnas jäi eelmise aastaga korteritehinguid vähemaks, näitab et tegemist on mitte üksikut piirkonda või turusegmenti puudutava tagasiminekuga, vaid kogu turgu puudutava nähtusega.

Siiski tuleb tõdeda, et varemaltki on Eesti korteriturul olnud suuremaid hüppeid tõusu ja languse suunas, mille järel turg pöördub endisele stabiilsele rajale tagasi. Nii peaks olulisemate järeldustega veel ootama ja vaatama, kuidas käitub tehingute arv järgmiste perioodide jooksul.

Märkimist tasub veel, et tehingute tagasilöögi tingimustes on hinnad mõõdukas kasvus. Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2018 III kvartalis maa-ameti andmetel 1183 € ehk eelmisest aastast 2,6% kõrgemal.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kinnisvarauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Uudised